Nelja ülikooli koostöös valminud Aasia uuringu raportist rääkisid EBSi rektor Meelis Kitsing, EV Välisministeeriumi Aasia ekspert Monika Reinem ja Tartu Ülikooli rahvusvaheliste suhete professor Eiki Berg. Vestlust juhtis EVNi juhatuse esimees ja Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson. Üritus toimus EBSi aulas ning sellele registreerus üle 60 huvilise nii veebi vahendusel kui koha peal.
Uuringu protsessi kirjeldades märkis EBSi rektor Meelis Kitsing, et suurim väärtus raportis toodud stsenaariumite loomisel oli see, et Aasia suhete peale mõtlesid koos erinevad Eesti eksperdid. „Eksperdid väga erinevatest valdkondadest. Raportis ei lähtunud me ühest nägemusest või visioonist, vaid lõime neli erinevat stsenaariumit, mille tõenäosus sõltub ühelt poolt keskkonna teguritest, teisalt sellest, kas meil on tulevikus pigem väärtustepõhine või koostööhuvidest lähtuv maailm.“
Kahe dimensiooni kombinatsioonis jõuti nelja stsenaariumini – koostöö, kohandumine, eraldumine ja konflikt. Kitsing rõhutas, et tehtud töö oli suure pildi töö. Kirjapandu on avatud ja elav dokument, mida saab edasi arendada. „Sügavam Aasia ekspertiis on kindlasti oluline. Järgmise sammuna tuleks mõelda kitsmaalt, sektorite kaupa – kas tahame koostööd arendada näiteks Singapuriga, Jaapaniga, millistes valdkondades.“
TÜ rahvusvaheliste suhete professor Eiki Berg selgitas, et stsenaariumite loomine on mõtteharjutus, kastist välja mõtisklemine. „Tuleks kindlasti vältida seda, et stsenaariumid muutuvad prohvetlikuks ettekuulutuseks.“
Aasia ei ole erinevalt Euroopast läbi teinud valgustusajastut
Välisministeeriumi Aasia ekspert Monika Reinem rõhutas, et Aasia õpinguid peaks rohkem toetama. „Võime avada Aasia riikides uusi saatkondi, aga kui meil pole inimesi, kes Aasiat tunnevad, kes selle vastu vähemalt huvi tunnevad, ei teki vajadust seal toimetada.“
Kõnelejad olid üksmeelel, et ehkki Aasia tundmine on Eestis üldiselt heal järjel ja suuremaid hoovuseid suudetakse hästi tabada, on sügavat teavet vähem. „Eksperte, kes suudaksid Aasia sündmuseid une pealt kommenteerida, seda kompetentsi meil ei ole,“ nentis Berg.
Uuring hõlmas küll kogu Aasiat ja Okeaaniat, kuid põhitähelepanu jäi siiski Hiina Rahvavabariigile. Vähem oli juttu Indiast ja Austraaliast. Berg märkis, et kuigi ideoloogilised vastasseisud on Aasias tavapärased, joonistuvad väga selgelt välja ka huvid, mis need vastasseisud kompenseerivad. „Seda regiooni määratlevad kaks suurt jõudu – Hiina ja USA. Jagunemine toimub hiinameelsete ja ameerikameelsete vahel.“
Reinem rõhutas, et Aasiast ei saa rääkida kui monoliitsest kogumist. „Meie suhted Hiinaga on väga erinevad meie suhetest näiteks Jaapaniga.“ Ta märkis, et Hiina allakäigu põhjustajaks ka lähinaabrite nägemuses võib saada see, et Hiina on muutunud järjest agressiivsemaks. „Olulisemaks peetakse häid suhteid demokraatlike riikidega.“
Aasia ei ole küll erinevalt Euroopast läbi teinud valgustusajastut, kuid demokraatlikke väärtusi peetakse au sees ka mitmetes Aasia riikides. „Tõsi, isiklikku vastutust ei taheta seal väga võtta – et sa ise otsustad, ise vastutad, ise teed. Pigem usutakse kollektiivsesse vastutusse. Aga see ei tähenda, et nad ei usu demokraatiasse. Demokraatia põhiväärtused on seal olemas. Vähemalt Jaapanis,“ selgitas Reinem.
Nulltolerants Covidi suhtes läheb Hiinale kalliks maksma
Aasia mõju kogu maailma kaubandusele ja poliitikale nii lühi- kui pikaajalises perspektiivis peeti üksmeelselt oluliseks, samas kergesti mõjutatavaks väliste tegurite poolt. „Hiina turg on poliitiline turg,“ sõnas Reinem.
Berg selgitas, et Hiina majandus on olnud kasvutrendis, ent see on sündinud tohutu ressursi ekspluateerimise kontekstis. „Keskkonna tingumused on seetõttu läinud väga hapuks. Kui kaasaegne maailm hakkab oma tingimusi peale suruma, rohepööret jm, siis ei tea, mis Hiina majanduskasvust saab.“
Reinem nõustus, et Hiina majandus on tulevikus võtmetegur, ent soovitas vaadata ka lühemat perspektiivi. „Majanduskasvu hoiavad üleval suured tööstuslinnad, Shanghai, Peking. Me ei räägi enam ammu viie-protsendilisest majanduskasvust. Hiina maapiirkondades majandus juba kahaneb. Covid on kasvu tugevalt mõjutanud, sest suured linnad on olnud suletud.“
Kitsing nentis, et tuleviku perspektiivis ei maksa Aasia suhtes olle ei naiivne ega küüniline. „Kui Hiinast kaugemale minna, võib Aasia pakkuda huvitavaid turunišše.“
Juunis valminud Eesti ja Aasia tulevikusuhete raport analüüsib arengusuundi ja suhteid Aasia riikidega aastatel 2022–2030. Raportis esitatud tulevikuvaated aitavad otsustajaid valikute ja plaanide tegemisel kuues valdkonnas: poliitika ja julgeolek, inimõigused ja õigusriik, majandus, haridus ja kultuur, küberjulgeolek ning kliima.
Uuring viidi läbi Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Estonian Business Schooli ja Sisekaitseakadeemia koostöös ning Välisministeeriumi rahastusel.
Loe uuringu kohta rohkem siit
