Ülikoolid geopoliitilises tõmbetuules: USA langus, Euroopa tõus?

Meelis Kitsing, EBSi rektor ja professor
Ilmunud Äripäevas: 30.04.2025

Maailmas juhtimisharidust edendava organisatsiooni GMAC (Graduate Management Admission Council) 2024. aasta ülikoolide taotlusi käsitlev uuring näitab suurenevat huvi ettevõtlus- ja juhtimishariduse vastu. Eriti on kasvanud huvi õppeprogrammide vastu Euroopas (v.a Ühendkuningriik).
 

Rahvusvaheline huvi 
Uuring, mis hõlmas 1090 programmi 297 ülikoolis 40 riigis, näitas, et Euroopa äriülikoolides kasvas rahvusvaheliste taotlejate arv 2024. aastal 35% võrreldes 2023. aastaga. Võrdluseks: Ameerika Ühendriikides oli kasv vaid 1%, Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas 6%. Ühendkuningriigis vähenes rahvusvaheliste taotluste arv 12% ning Kanadas 29% samal perioodil.
 

Täpsustuseks tuleb siiski märkida, et oluline osa nendest rahvusvahelistest taotlustest pärines endiselt samast piirkonnast – näiteks valivad eurooplased USA asemel õppimiseks mõne teise Euroopa riigi. Väljaspool Euroopat pärit taotlejad moodustasid 55% Euroopa juhtimishariduse magistriprogrammide taotlustest.
 

Oluline areng on ka kodumaiste taotluste arvu kasv: Euroopas kasvas see 39%, USAs 19%, Kanadas 5% ja Aasia–Vaikse ookeani piirkonnas 40%. Samas Ühendkuningriigis vähenes see lausa 45%.
 

Kvaliteetne mitmekesine äriharidus
GMACi uuringus esile toodud taotluste kasvu Euroopa äriülikoolides seletab mitu tegurit. Euroopa äriülikoolide positsioon rahvusvahelistes edetabelites on viimastel aastatel märkimisväärselt paranenud võrreldes USA koolidega. 2025. aasta veebruaris oli Financial Timesi ärijuhtimis magistriprogrammide MBA edetabeli esikümnes kuus Euroopa kooli: IESE ja Esade Hispaaniast, INSEAD ja HEC Paris Prantsusmaalt, Bocconi Itaaliast ning London Business School Ühendkuningriigist.
 

Samas oli USAst esindatud ainult neli kooli: Wharton, Columbia, MIT ja Northwestern. Mitmete tuntud Ameerika ülikoolide positsioon on langenud – näiteks Harvard Business School on langenud 13. kohale (2023. aastal oli see 4. kohal ja 2014. aastal 1. kohal). Võrdluseks: 2014. aastal oli esikümnes kaheksa USA ja ainult kaks Euroopa ülikooli.
 

Euroopas pakutakse mitmekesist ja kvaliteetset haridust – sageli madalama õppemaksuga kui juhtivad USA programmid – ning häid rahvusvahelisi karjäärivõimalusi. Näiteks FT edetabelis 3. kohal oleva Hispaania IESE MBA programmi õppemaks on kahe aasta peale 110 000 eurot, samas kui esikohal oleva Whartoni ärikooli (Pennsylvania Ülikool) kahe aasta õppemaks on ligi 180 000 USA dollarit. Tõsi, USA-s on sageli suurem stipendiumite osakaal, mis võib seda nominaalset hinnavahet reaalsuses vähendada.

Geopoliitiline olukord 
Kuigi GMACi uuringu andmed koguti enne Trumpi administratsiooni tagasipöördumist, on geopoliitiline ebastabiilsus ja kasvav polariseerumine mõjutanud huvi õppida USAs. Viimastel kuudel on USA valitsuse majandus-, immigratsiooni- ja hariduspoliitikad lisanud ettearvamatust ning loonud ebastabiilsust. See suundumus on märgatav isegi ilma USA valitsuse kõrghariduse Signal-grupi kuulumata. 2024. aastate andmete põhjal nähtav huvi juhtimishariduse vastu Euroopas võib veelgi suureneda, muutes Euroopa ärikoolid veelgi atraktiivsemaks neile, kes otsivad mitmekesisust ja rahvusvahelisemat kogemust.
 

Eesti juhtimis- ja ettevõtlushariduse rahvusvahelise haarde suurendamiseks pakuvad need arengud selge võimaluse meie tugevuste ärakasutamiseks. On tõsi, et Venemaa täiemahuline sõda Ukrainas on mõjutanud huvi Eestis õppimise vastu, kuna meie asukohta võidakse tajuda ebasoodsana.
 

Samas aitab meie tugev eksperimentaalne ettevõtluskultuur seda geostrateegilist väljakutset tasakaalustada. Eesti paistab just silma praktiliste innovatsioonialaste lahendustega ettevõtluses. European Innovation Scoreboard järgi on Eesti ettevõtete investeeringud teadus- ja arendustegevuse välisesse innovatsiooni ja üksteisega koostööd tegevate innovatiivsete väiksemate ettevõtete osakaal tugevalt üle Euroopa keskmise.  
 

Eriti võib Eesti keskkond sobid õppuritele, kes näevad Eestis õppimist kui võimalust alustada uusi ettevõtmisi ilma liigse strateegilise ülemõtlemiseta ebakindlas keskkonnas. Nagu Peter Drucker on kuulsalt öelnud: „Kultuur sööb strateegia hommikusöögiks.“
 

Eesti ärihariduse võimalused  
Seega tuleks ka juhtimis- ja ettevõtlushariduses julgemalt eksperimenteerida ning näha hariduses ekspordipotentsiaali. Suurem potentsiaal võib peituda lühemates, fokusseeritud programmides. Eesti ülikoolid pakuvad juba mikrokraadi programme, mille kujundamine ja sihipärane pakkumine väärib sügavamat läbimõtlemist, et muuta Eestis õppimine veelgi atraktiivsemaks.
 

Kuigi Eestis valitseb hoiak, et suvi ei ole hea aeg õppimiseks, otsivad rahvusvahelised õppurid aktiivselt võimalusi just suvel õppida. Paljud Eesti ülikoolid juba pakuvad erinevaid suveprogramme. Haridus- ja Noorteamet pakub suve ja talve programmide toetuseks rahvusvahelistele üliõpilastele suunatud stipendiume. 
 

Samas raskused viisadega teevad Eestisse tulemise osadele rahvusvahelistele tudengitele ka lühikeste programmide puhul keeruliseks. Sellest hoolimata on suveprogrammide laiendamine juhtimis- ja ettevõtlusvaldkonnas loogiline järgmine samm – eriti pakkudes neid erinevate Euroopa riikide üliõpilastele.  
 

Näiteks magistrantidele mõeldud, viiendat korda toimuv EBSi suveülikool on tänaseks kogunud juba 100 osalejat neljalt kontinendilt ning mille peaesinejaks on Nobeli majandustpreemia laueraat Bengt Holmström MIT-ist. Suur osa osalejad tuleb  teistest Euroopa riikidest nagu ka eelmistel aastatatel, mis kinnitab ka GMACi uuringus välja toodud trende – eurooplased ja õppurid üle maailma  soovivad õppida üha enam Euroopas.