Euroopa Liidu tehisaru määrus: Brüsseli efekt või defekt?

A
Meelis Kitsing, Risto Uuk ja Ellen Elvira Tulvik arutlevad oma ühises arvamusartiklis hiljuti kokkulepitud Euroopa Liidu tehisaru määruse üle, mida praegu menetletakse Euroopa Parlamendis. Arvamusartikkel ilmus Postimehes 19. veebruaril ning põhineb Eesti Välissuhete Nõukojas toimunud arutelul «Kuhu viivad meid uued tehisaru regulatsioonid?»

Öeldakse, et USA loob uuendusi, Hiina jäljendab ja Euroopa reguleerib. Nii on toimumas ka hiljuti kokkulepitud Euroopa Liidu tehisaru määrusega, mille osas on liikmesriigid jõudnud kokkuleppele ning mida praegu menetletakse Euroopa Parlamendis, kirjutavad Meelis Kitsing, Risto Uuk ja Ellen Elvira Tulvik oma ühises arvamusartiklis.

 

Üldistades võib öelda, et sel määrusel on kolm eesmärki. Esiteks, soodustada innovatsiooni. Teiseks, muuta tehisaru kasutamine turvalisemaks. Kolmandaks, tagada suveräänsus ja territoriaalne kontroll tehisaru kasutamise ja arengu üle.

Samas kõik need kolm eesmärki ei ole samaaegselt lihtsasti saavutatavad. Võimalik stsenaarium viitab tulevikuarengutele, kus toimub turvalisuse ja suveräänsuse suurendamine innovatsiooni arvelt. Ehk teisisõnu on risk, et Euroopa Liit pingutab uue määrusega üle.

 

Tehisaru kasutamise reguleerimine
Keskendudes peamiselt tehisaru kasutamise reguleerimisele tähendab see üle 200 leheküljeline dokument lisakulu paljudele Euroopa ettevõtetele ja organisatsioonidele. Tehisaru alusmudelid on määruses nõrgalt reguleeritud. Alusmudeleid arendavad peamiselt USA ettevõtted, mida siis Euroopa ettevõtted rakendavad erinevates valdkondades. Ehk siis ei nähta puude taga metsa.

Prantsusmaa ja Saksamaa muutsid viimase aasta jooksul enda seisukohta tehisaru arendamisega tegelevate suuremate ettevõtete kasuks ennekõike uute ettevõtete nagu Mistral ja Aleph Alpha lobi tulemusena. Jaan Tallinn ja Risto Uuk hoiatasid eelmise aasta novembris Siftedis, et selline lähenemine, kus regulatsiooni kohustused langevad kasutajate õlule, on kahjulik ennekõike Euroopa iduettevõtetele.

Hoolimata rõhuasetusest turvalisusele ja kontrollile on määruse võime vähendada tehisaru arendamisega kaasnevaid võimalikke riske inimkonna eksistentsile piiratud. Igasuguse tehnoloogia arenguga kaasneb määramatus. Tehisaru puhul on määramatuse ulatuses suurem kui n-.ö. tavapärasemate tehnoloogiate puhul. Seega ei saa välistada, et kiire ja kontrollimatu tehisaru areng võib ähvardada inimkonna tulevikku – eriti kui ei pöörata piisavalt tähelepanu alusmudelitele.

 

Omaette teemaks on uue regulatsiooni ajahorisont. Praeguse seisuga on tõenäoline, et reaalses elus hakkab määrus toimima umbes aastal 2026. Et panna see ajavahemik perspektiivi, võiks meenutada, et ChatGPT toodi avalikkuse ette aasta ja mõned kuud tagasi. Kuna tehisintellekt oma olemuselt areneb pidevalt ja õpib eksponentsiaalselt, siis on üsna tõenäoline, et regulatsiooni ese on aastal 2026 midagi hoopis muud ja erinevat kui see, mille jaoks määrus koostati.

See kas ja kuidas Brüsseli efekt ilmneb tehisaru regulatsioonide puhul on lahtine küsimus.

 

Brüsseli efekt või defekt?
Sellest hetkest, kui määrus hakkab kehtima, rakendub see kuue kuu jooksul keelatud AI süsteemidele (sotsiaalne hindamine, biomeetrilised süsteemid, näotuvastus), 12 kuu jooksul üldotstarbelisele AI-le, 24-36 kuu jooksul kõrge riskiga AI süsteemidele sõltuvalt nende klassifikatsioonist (määruse lisad II ja III). Tegevusjuhised üldotstarbeliste AI mudelite kohta peavad olema valmis 9 kuu jooksul. Euroopa Komisjoni juures luuakse AI agentuur, mis tegeleb määruse rakendamisega ja rikkumiste kaebuste käsitlemisega.

Huvitav küsimus on kuivõrd materialiseerub EL tehisaru määruse puhul nn Brüsseli efekt või on alternatiiviks pigem hoopis nö Brüsseli defekt. Columbia ülikooli professor Anu Bradford on nimetanud Brüsseli efektiks samanimelises raamatus Euroopa Liidu võimet olla regulatiivne supervõim maailmas.

EL saab kehtestada reegleid, mida rahvusvahelised firmad Euroopa siseturu suuruse tõttu järgivad ja kannavad neid Euroopa standardeid üle teistesse regioonidesse. Brüsseli efekti on täheldatud näiteks GDPR ja Apple-i nutitelefonide toitmejuhtmete puhul. See kas ja kuidas Brüsseli efekt ilmneb tehisaru regulatsioonide puhul on lahtine küsimus.

 

Lisaks tuleks pöörata tähelepanu sellele, mida tehisintellekti määrus ei reguleeri. Regulatsioon ei tohi piirata liikmesriikide sisejulgeoleku kompetentsi, selle alla ei kuulu sõja- ja kaitsetööstus ega uurimisele ja innovatsioonile suunatud tehisintellekt. Tõenäoline on, et tehnoloogia eesmärgi ja olemusega hakatakse manipuleerima saavutamaks immuunsust regulatsiooni suhtes, mis viib oluliselt moonutatud tulemuseni regulatiivses üldpildis.

 

Võrdlus USA-ga
Euroopa Liidu määrus on seni kõige laiahaardelisem lähenemine tehisaru reguleerimisele. USA tehisaru regulatsioonid on nõrgemad juba selle pärast, et on kehtestatud föderaalvalitsusele presidendi korraldusega. See tähendab, et kui Donald Trump osutub valituks presidendiks, siis võib ta korralduse tühistada või oluliselt muuta.

 

Mõttekoda Future of Life Institute on teinud võrdleva analüüsi ELi ja USA lähenemisest tehisaru reguleerimisele. Kui jätta kõrvale Itaalia, Saksamaa ja Prantsusmaa ettepanekud, mis toetasid ELi määruse veel miminalistlikumat versiooni kui USA presidendi korraldus, siis USA lähenemine kattub EL määrusega ennekõike informatsiooni jagamise, arvutustega seotud monitoorimise (compute-related monitoring) ja käitumiskoodeksi osas. See sisaldab juhtnööre mudelite turvaliseks arendamiseks ning erinevate riskide, tulemuste ja arengute raporteerimist nagu ELi määrus.

Samas USA presidendi korraldus ja EL määruse vahel on kõige suuremad erinevused turvalisuse ja haldamisvõimekuse osas. USA korraldus ei puuduta AI süsteemide auditeid, sõltumatut monitoorimist ja hindamist ning andmete haldamist. USA valitsusasutused ei saa kehtestada sanktsioone läbipaistmatute turvanõuete puhul ning ei saa nõuda dokumente, et elluviia korraldusele vastavat kontrolli. USAs ei ole kohustuslik luua kvaliteedijuhtimise süsteem, et turuosalised täidaksid enda kohustusi. Osaliselt on tagatud USAs informatsiooni jagamine väärtusahela lõikes. Kokkuvõttes on USA korraldus minimalistlikum kui ELi tehisaru määrus. 

 

Võrdlus Hiinaga
Hiina tehisaru regulatsioonidest on kirjutanud detailsemalt Matt Sheehan mõttekojast Carnegie Endowment for International Peace tuues välja, et Hiina keskendub ennekõike algorütmide reguleerimisele. Eriti oluline on Hiina jaoks tarbijatele suunatud algorütmide reguleerimine ja sellega seotud spetsiifilised teemad nagu näiteks süvavõltsingud (deepfakes).

 

Uute tehisaru regulatsioonide tähendus Eesti jaoks seisneb vajaduses ennekõike enda kompetentsi selles valdkonnas suurendada ning olla arengutega kursis.

 

Viimasele on Hiina digiplatvormi Tencenti lobby tulemusel antud regulatsioonides isegi uus nimetus «süvasüntees» (deep synthesis). Hiina on alustanud tehisaru reguleerimisega aastaid tagasi. 2021. loodi algorütmide register.

 

Ajalehele Financial Times on lekkinud informatsiooni, et juhtivad USA tehisaru arendajad nagu OpenAI on kohtunud salaja Hiina esindajatega. Ühendkuningriigi peaminister Rishi Sunaki poolt korraldatud tehisaru turvalisuse tippkohtumisel novembris osalesid ka Hiina esindajad. Samas rahvusvaheline koostöö tehisaru reguleerimise vallas saab olema keeruline. Rahvusvaheliste reguleerimise initsatiivide puhul on risk, et need jäävad deklaratiivseks ning geopoliitilised vastuolud teevad võimatuks ühtse lahenduse leidmise.

 

Uute tehisaru regulatsioonide tähendus Eesti jaoks seisneb vajaduses ennekõike enda kompetentsi selles valdkonnas suurendada ning olla arengutega kursis, kuna need mõjutavad Eesti ettevõtteid ja organisatsioone. Kuna need regulatsioonid on kollektiivsed otsused, et kuhu me soovime tehisaru arengut suunata, siis on oluline nende väljatöötamisel aktiivselt osaleda. Täna tehtud otsused mõjutavad, kuidas tehisaru mõjutab poliitikat, ebavõrdsust, tootlikkust, turukontsentratsiooni ja paljudele muid tegureid.

 

See arvamusartikkel põhineb Eesti Välissuhete Nõukojas toimunud arutelul «Kuhu viivad meid uued tehisaru regulatsioonid?» 24. jaanuaril 2024.