Sisseastumine gümnaasiumitesse täie hooga käimas – kuidas edukalt navigeerida karide vahel?

a
Kevadine gümnaasiumivaliku ja sisseastumiskatsete pingeline periood on käes. Ärevust seoses eksamite, katsete ja vestlustega on palju ning seepärast jagab EBS Gümnaasiumi direktor Kersti Uudla oma väärt tähelepanekuid, mis kuluvad ilmselt marjaks ära kõigile, keda teema puudutab.

EBS Gümnaasiumi pikaaegse juhina on Kersti Uudla veendunud, et koolivalik ning soovitud õppeasutusse sissesaamine on väga olulised, sest pikas perspektiivis on kool noore elus palju tähtsam, kui ta ehk hetkel arvata oskab. Koolikogemus, õpisuhe, suhtlusring, autoriteedikogemus, ainesuhe mõjutavad meist igaühe identiteeti ja valikuid palju rohkem kui enamasti teadvustatakse.

Kevad on pingeline aeg nii koolilõpetajale kui ka lapsevanematele. Põhikooli lõpetajate puhul kahjuks ei saa sisseastumisel aluseks võtta lõpueksamite tulemusi, kuna neid lihtsalt pole selleks ajaks veel toimunud. Õnneks tegutseb haridus- ja teadusministeerium selles suunas, et need õpilase vaatest loogilisse ajalisse järjestusse seada,” selgitab Uudla. 

 

Aga nüüd siis katsetest. Me ei õpi ju eksamiteks, või siiski õpime? 
EBS Gümnaasiumi direktor on kindlal arvamusel, et sisseastumiskatsed ei ole sprint, vaid pigem maraton. “Sisseastumistestid peaksid näitama seda taset, kuhu noor inimene on eelnevate õpingute tulemusena jõudnud. Nii väga tahaks mõelda, et ei õpita ju eksamiteks, viimase kuu või nädalatega. Juba seitsmendas, hiljemalt kaheksandaks klassiks peaks selge olema, et kui sa soovid gümnaasiumisse edasi õppima minna, tuleks viimastes põhikooli klassides oma fookus vastavalt seada. 

Gümnaasiumikatsetel hinnatakse ju enamasti akadeemilist võimekust. Samas on eksam mõnetunnine pingutus, mille tulemust võivad mõjutada paljud asjad − kas oled piisavalt puhanud, milline on emotsionaalne seisund jne − võib olla ei ole täna just see kõige parem päev,” räägib Uudla.

 

Lisaks kirjalikele katsetele tuleb appi vestlus, kus hinnatakse noore sotsiaalseid võimeid ja oskusi.
EBSis uuritakse, kuidas suudab õpilaskandidaat kohaneda uues keskkonnas, millist vastutust ta on valmis võtma ja kuidas oskab endale antud vabadust kasutada. Samuti uuritakse seda, kui loovalt õppima soovija läheneb ülesannetele ning kas tal on eeldusi erinevate kaaslastega koostööd teha, nagu ka seda, kas tegu on pigem eestvedaja või nn järgilohisejaga. 

Uudla lisab: “Sisseastumisvestlus on nagu tööintervjuu, kus selgitatakse välja, kas uus tegija sobib meie meeskonda, kas tema väärtused ja tõekspidamised sobivad meie töökultuuriga. Me ei võta vastu ainult viielisi, sest teame, et toetavas keskkonnas on võimelised ka kolmelised viielisteks saama, kui endal tahtmist on.

 

Ent on veel teemasid, millele mõelda...
Oluline on mõista, et gümnaasiumis on õpetajad selleks, et olla partneriteks, kes suunavad ja aitavad õppida, mitte selleks, et sundida, kontrollida ja karistada. EBS Gümnaasiumi väikesemas klassikollektiivis on võimalik saavutada paremaid akadeemilisi tulemusi võrreldes suurte klassidega, kui õppijal endal selleks vaid motivatsiooni jätkub.

Arusaadavalt soovivad lapsevanemad oma poega või tütart aidata, kuid liigne vanemate sekkumine võib teha hoopis karuteene. Õpilane peaks ise kirjutama avalduse, saatma kirja, küsima vajadusel lisainfot. “Viieteistkümneaastane ju saab sellega hakkama. Laseme noorel inimesel ise tegutseda. Olen palju kogenud seda, et lapsevanem räägib ja kirjutab lapse eest ning võtab sellega temalt vastutuse. See ei jäta kandidaadist head muljet. Hiljem koolis käima ja õppima hakkab ju õpilane, mitte tema vanem.”

Kui need mõtted on enda jaoks läbi mõeldud, siis ei ole eksamite ja sisseastumisvestluste eelsetel päevadel paanikaks põhjust. Uudla kogemus näitab, et sageli ei ole noored ise nii suures ärevuses kui nende vanemad. “Loomulikult soovime vanematena oma lastele parimat, aga kas me äkki ise ei „küta“ neid üles? Seame tingimusi ja ootusi, paneme neile viimasel hetkel pähe oma tarkust, õpetame, mida peab ütlema ja mida kindlasti ei tohi teha. Seda kõike oli võimalik teha kõigi eelnevate aastate jooksul. Las nüüd noored ise toimetavad ja vastutavad eksamite, katsete ja vestluste eest. Nii jõuavad nad just sinna kooli, kus neil on hiljem hea olla ja õppida.”

 

Uuri EBS Gümnaasiumi õppesuundade ja õppimisvõimaluste kohta rohkem siit.
 

Avaldusi sisseastumiskatsetele registreerimiseks saab esitada kuni 21.03.2024.
EBS Gümnaasiumi sisseastumiskatsed toimuvad 24.03.2024.
Vastuvõtu kohta rohkem infot siit.
 

Ootame kõiki huvilisi ka avatud uste päevale 14.03.2024 ! Info siit.