Kaasaegne juhtimine nõuab juhilt valmisolekut kontrollist loobuda ja ebamugavusega leppida

EBSi hommikukohvil jagasid oma juhtimiskogemusi Kadi Piikov, Andres Anijalg, Sten Argos ja Katrin Tamsar. Arutleti, kuidas kasvatada iseseisvat ja tulemuslikku meeskonda ning kujundada juhtimispraktikaid, mis toetavad nii inimesi kui ka organisatsiooni eesmärke.

5. novembril toimunud EBSi hommikukohvil arutleti, mida tähendab kaasaegne juhtimine igapäevatöös. Kui traditsiooniliselt oodati juhilt otsuste tegemist ja nende täitmise kontrollimist, siis tänapäeva juhilt eeldatakse üha enam oskust kuulata, usaldada ja toetada. Praktikas tähendab see ka kontrollist loobumist, ebakindlusega leppimist ning oma käitumise pidevat teadvustamist.

Tulemuslik meeskond toimib ka siis, kui juht ei ole ruumis

Strativa Advisory asutaja ja personalivaldkonnas üle 20 aasta tegutsenud Kadi Piikov rääkis, millest koosneb tugev meeskond ja kuidas seda kujundada. Tema sõnul ei ole hea juht see, kes teeb kõik otsused ise, vaid see, kes loob meeskonna, mis suudab tulemusi saavutada ka ilma juhi pideva sekkumiseta. Kui liiga palju otsuseid jääb juhi lauale, kujunebki meeskonna arengupiiriks juht ise.

Tulemusliku meeskonna aluseks on ühine arusaam eesmärkidest ja prioriteetidest. Piikov soovitas mõelda, kas kõik meeskonnaliikmed oskaksid nimetada kõige olulisema eesmärgi ning kas nende vastused kattuksid.

Samuti rõhutas ta psühholoogilise turvalisuse tähtsust. See, et töötajad oma arvamust välja ei ütle, ei tähenda, et neil seda poleks. Juht saab avatust toetada kolme lihtsa võttega: räägi arutelus viimasena, küsi näiteks „Mis võiks siin valesti minna?“ ning täna inimest ka ebamugava või halva uudise jagamise eest.

Oluline on ka aeg-ajalt peatuda ja meeskonnaga oma tegevust hinnata: mis töötas, mis ei töötanud ja mida teeme järgmisel korral teisiti? Vastused peaksid tulema meeskonnalt endalt.

Spetsialistist juhiks: eesmärk ja usaldus on võtmetähtsusega

Roofit Solari kaasasutaja Andres Anijalg jagas oma teekonda spetsialistist juhiks, rääkides liikumisest pangandusest energeetikasse ja sealt iduettevõtlusesse.

Tema kogemus kinnitas päeva jooksul korduvalt kõlanud mõtet, et selge ühine eesmärk on meeskonna toimimise alus. Juht ei pea olema alati see, kellel on kõik vastused. Oluline on osata kaasata teisi, usaldada nende pädevust ja anda meeskonnale ruumi ise lahendusi leida.

Kui alguses võib tunduda loomulik kõike ise teha ja otsustada, siis meeskonna kasvades muutub üha olulisemaks oskus vastutust jagada. Nii saab juht keskenduda ka teistele olulistele ülesannetele, teades, et meeskond suudab iseseisvalt tegutseda.

Sisukas 1:1 vestlus algab kuulamisest

Sten Argos juhtis tähelepanu juhi ja töötaja individuaalsete vestluste ehk 1:1 kohtumiste tegelikule eesmärgile. Kui juht küsib ainult projektide edenemise ja ülesannete staatuse kohta, võiks sama hästi kasutada kirjalikku tabelit. Sisukas 1:1 peaks olema kahe inimese vaheline vestlus, mille keskmes on töötaja, tema kogemus ja areng.

Argos soovitas küsida küsimusi, mis aitavad töötajal oma olukorda ja võimalikke takistusi paremini mõtestada:

• Milline osa projektist tundub praegu kõige segasem?
• Milliseid riske näed, mis võivad takistada eesmärgini jõudmist?
• Mida saaksin sel nädalal teha, et sinu töö oleks lihtsam?

Samuti soovitas ta juhil vajadusel iseennast rohkem avada. Kui töötaja ei kipu rääkima, võib vestlust alustada enda kogemuse jagamisest. Üks tema lemmikküsimusi on „Palun aita mul mõista“ – lihtne viis teise inimese vaatenurga avamiseks. Kui 1:1 vestlustest kujuneb usalduslik harjumus, tulevad inimesed juhi juurde üha enam lahenduste, mitte ainult probleemidega.

Hoolimine paistab välja igapäevastes tegudes

Meliva kliendikogemuse juht Katrin Tamsar sidus oma ettekandes juhtimise põhimõtted kliendikogemuse kujundamisega. Tema sõnul on oluline päriselt hoolida, sest see väljendub ka väikestes igapäevastes tegudes. Pisiasjad loevad ning enamasti on võimalik leida lahendus.

Tamsar jagas ka oma juhtimisalaseid õppetunde. Näiteks ei pruugi töötaja eest seismine ja kõigi probleemide ise lahendamine alati parimat tulemust anda. Mõnikord tähendab toetamine hoopis seda, et juhina tuleb anda inimestele rohkem otsustusõigust ja võimalust ise vastutada.

Samas on oluline selgitada töötajatele oma otsuste tausta ja põhjuseid. Kui inimesed mõistavad, miks midagi tehakse ja millist eesmärki sellega saavutatakse, oskavad nad paremini näha ka oma töö laiemat mõju.

Juhtimine vajab teadlikku harjutamist

Hommikukohvi lõpus said osalejad laudkondades jagada oma mõtteid ja arutada, milliseid juhtimisvõtteid nad oma igapäevatöös rakendada saaksid. Kogemuste vahetamine pakkus võimaluse kuulata, kuidas teised sarnaste olukordadega toime tulevad.

Hommikukohvilt jäi kõlama mõte, et kaasaegne juhtimine ei tähenda juhi rolli vähenemist, vaid selle muutumist. Juhi ülesanne on luua selgus eesmärkides, kasvatada usaldust, toetada inimeste arengut ja kujundada meeskond, mis suudab vastutust võtta.

Tutvu EBSi arenguprogrammiga „Spetsialistist juhiks“

Hommikukohvi esinejaid ühendab ka EBSi arenguprogramm „Spetsialistist juhiks – tulemusliku juhi arenguprogramm“, mille läbiviimises nad osalevad.

Programm on mõeldud spetsialistidele, kes liiguvad juhirolli, ning juhtidele, kes soovivad oma juhtimisoskusi teadlikult arendada. See pakub võimalust täiendada praktilisi teadmisi, mõtestada oma juhtimisstiili ja õppida kogenud praktikutelt.