EBS tõusis Euroopa ärikoolide seas kõige tõhusamaks iduettevõtjate kasvatajaks
Euroopa riskikapitaliettevõtte Redstone University Startup Index 2026 näitab, et Estonian Business School (EBS) on Euroopa ärikoolide seas kõige tõhusam iduettevõtete kasvataja. Uuringu järgi edestab Estonian Business School iduettevõtete loomisel eelarve kasutamise efektiivsuse poolest Euroopa tippärikoole nagu HEC Paris, ESADE Business School, Vlerick Business School, WHU ja INSEAD.
Redstone'i, Müncheni tehnikaülikooli ja Trieri ülikooli uuring ei mõõda ülikoolide akadeemilist nähtavust ega teaduspublikatsioonide hulka, vaid seda, kui hästi suudavad kõrgkoolid oma ressursse ettevõtluseks ja majanduslikult elujõulisteks iduettevõteteks pöörata. EBSi rektori Meelis Kitsingu sõnul ei tähenda see, nagu akadeemilised edetabelid poleks olulised, kuid need ei anna ülikooli tegelikust mõjust tervikpilti. „Kui vaatame ainult klassikalisi ülikoolide pingeridu, jääb osa Eesti tugevusest nähtamatuks. Eesti ei saa kahjuks võistelda maailma suurimate ülikoolidega eelarve või teadusmahu poolest. Küll aga saame, nagu Eesti riikki sageli, olla väga tugevad seal, kus loevad kiirus, praktilisus, ettevõtlikkus ja oskus siduda õppimine päris majandusega,“ ütles Kitsing.
Redstone’i edetabelis hinnatakse kõrgkoole selle järgi, mitu majanduslikult elujõulist iduettevõtet sünnib 100 miljoni euro suuruse institutsionaalse eelarve kohta. Selline mõõdik võimaldab võrrelda ka väga erineva suuruse ja rahastusega koole. Uuringu koostajad rõhutavadki, et suur eelarve ei tähenda automaatselt suurt ettevõtlusmõju. Vastupidi, mitmes kategoorias paistavad silma just väiksemad ja selgema ettevõtluskultuuriga kõrgkoolid.
EBSi puhul toob uuring esile, et kool paikneb Euroopa ühe tihedaima iduettevõtluse ökosüsteemi südames ning kasutab seda õppetöös teadlikult ära. EBSi tugevustena nimetatakse praktilist õpet, tihedat sidet startup-kogukonnaga, ettevõtjatest õppejõude ning vilistlasvõrgustikku, mis toetab varajases faasis asutajaid nii mentorluse kui kapitaliga.
Meie jaoks ei ole ettevõtlus eraldi lisakiht õppetöö kõrval, vaid loomulik osa sellest, kuidas juhtimist ja majandust õpetada. Eesti suur eelis on see, et tudeng ei pea ettevõtlusest õppima abstraktselt või lihtsalt näiteid vaadates. Tallinnas on võimalik näha ja osaleda selles, kuidas ettevõtted sünnivad, kasvavad ja rahvusvahelisele turule liiguvad. See loob õppimisele täiesti teise kvaliteedi.
Meelis Kitsing
EBSi rektor
Uuringu tulemused asetuvad Eesti ülikoolide üle peetud arutelu laiemasse konteksti. Kui rahvusvahelised akadeemilised edetabelid mõõdavad sageli teadusauhindu, publikatsioone ja ülikoolide ajaloolist mainet, siis iduettevõtluse mõõdikud vaatavad seda, kuidas kõrgharidus mõjutab uute ettevõtete, töökohtade ja majandusliku väärtuse loomist. Eesti jaoks on see eriti oluline, sest meie majandus vajab järgmist kasvulainet ning kõrgkoolidel võiks olla selle kujundamisel oma roll.
Redstone’i raporti järgi on Euroopa kõrgkoolide ettevõtluspotentsiaal suures osas kasutamata. Uuring sedastab, et kui kõik Euroopa akadeemilised institutsioonid suudaksid iduettevõtete loomisel tegutseda oma kategooria parimate tasemel, võiks see järgmise kümne aasta jooksul tähendada sadu tuhandeid täiendavaid iduettevõtteid, miljoneid töökohti ja triljonitesse eurodesse ulatuvat majanduslikku väärtust
Kitsingu sõnul ei peaks Eestis vastandama teadust, õpet ja ettevõtlust, vaid leida viise, kuidas panna need nutikalt rohkem koos toimima. „Tugev ülikool võib lisaks akadeemilisele tasemele tähendada ka seda, et lõpetajad loovad uusi ettevõtteid, viivad koolis sündinud ideed turule ja kasvatavad meie majandust. Eesti kõrghariduse tugevus võikski olla selles, et me ei püüa kopeerida suurriikide ülikoolimudelit, vaid ehitame oma eelise sinna, kus meil on päriselt tugev pinnas,“ ütles ta.