ebs-logo

EBS Gümnaasiumi matemaatikaõpetaja Kaire Kivistik pälvis professor Gerhard Rägo nimelise mälestusmedali

8. november 2025

EBS Gümnaasiumi Õpetaja Kaire Kivistik

EBS Gümnaasiumi matemaatikaõpetaja ja õppealajuhataja Kaire Kivistik pälvis oma pühendunud töö eest professor Gerhard Rägo nimelise mälestusmedali. Medal antakse üle 6. detsembril Tartus.

Professor Gerhard Rägo nimeline mälestusmedal on Tartu Ülikooli ja Eesti Matemaatika Seltsi poolt 1990. aastal asutatud autasu.

Medalit antakse silmapaistvate teenete eest õpetaja- või õppejõutöös; õppe- ja metoodilise kirjanduse, programmide, õppetehnika jms. väljatöötamise ning tõhusa kaasabi osutamise eest matemaatika õpetamise täiustamisele eesti koolides.

 

Kaire Kivistik on EBS Gümnaasiumi matemaatikaõpetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli matemaatika-informaatika teaduskonna. Juba ülikooliõpingute ajal õpetas ta gümnaasiumiõpilastele informaatikat, hiljem on ta pühendunud matemaatika õpetamisele – ikka ja jälle matemaatikale.

Ta on öelnud: „Mulle meeldib matemaatika, eriti koolimatemaatika, sest see on puhas ja selge.”

 

Kaire Kivistik on teinud suure töö kitsa matemaatika õpetamisel ja õppijate toetamisel gümnaasiumis. Tema hinnangul on kitsa matemaatika õppimine hea võimalus parandada põhikoolis katkenud suhet matemaatikaga. Ta on palju panustanud õpilastesse, kes tulevad põhikoolist veendumusega, et nad ei oska ega hakkagi kunagi matemaatikat oskama. Õpetaja Kivistiku käe all on ajapikku olnud võimalik seda mõtlemist muuta. Tema õpilased, kes on läbinud kitsa matemaatika kursuse, on aastate jooksul edukalt sooritanud ülikooli sisseastumiseks vajalikke matemaatikateste ja asunud õppima inseneriteadust.

 

Kaire Kivistiku pühendumust ja mõju hindavad kõrgelt ka tema õpilased.

“EBS Gümnaasiumisse tulles valisin kitsa matemaatika, kuna sel ajal olin matemaatikas nii nõrk, et kartsin õppeaasta algust juba ette. Minu õpetajaks sai Kaire Kivistik. Ta on õpetaja, kes oskab teha raskete asjade õppimise lihtsaks. Ta tegi kõik teemad mulle selgeks nii, et gümnaasiumi jooksul sain matemaatikas üheks paremaks meie klassis.

Selle asemel, et pidada pikka teoreetilist loengut, selgitas Kaire, kuidas on kõige mõistlikum ülesandeid lahendada. See, et ta õpetas asju lihtsalt ja arusaadavalt, ei takistanud sugugi raskemate ülesannete mõistmist. Pigem vastupidi – kui ma ei pidanud enam nö pinnal püsimisega metsikult vaeva nägema, oli mul aega tunda huvi matemaatika seoste vastu ja lahendamise protsessi isegi nautida. Olen talle tänulik!”

 

 “Ma nägin põhikoolis õudusunenägusid matemaatikatundidest. Ma ei osanud arvatagi, et matemaatikast saab mu lemmikaine, kui õpetajaks saab Kaire Kivistik.

Tänu õpetaja Kaire sõnadele "matemaatika on mäng" läksin ma riigieksamit sooritama rõõmsalt – ma ei kartnud, vaid ootasin seda pikisilmi, et näha, milleks ma olen võimeline. Ma tunnen end matemaatikas kindlalt ja kasutan seda siiani puhkuseks pärast pingelist ülikoolipäeva.

Tema tööeetika eeskuju on põhjus, miks ma saan tänagi hakkama suure õppekoormusega ega anna alla – „kui kuidagi ei saa, saab kuidagi ikka.” Igatsen tagasi tema tundi.”

 

Oleme Kaire üle uhked ja tänulikud, et ta on osa meie kogukonnast!

Teised uudised

kuidas kasvada seisvas majanduses

Hommikukohv EBSis: kuidas leida kasvuvõimalusi ka ebakindlas majanduses

Aprillikuisel hommikukohvil arutlesime EBSis ühe tänase juhtimise keskse küsimuse üle: kuidas leida kasvuvõimalusi keskkonnas, kus paljud näevad eelkõige piiranguid? Inspiratsiooni pakkuv hommikupoolik tõi kokku eksperdid erinevatest valdkondadest, et jagada praktilisi kogemusi, arutada strateegilisi valikuid ning otsida vastuseid küsimusele, kuidas teha paremaid juhtimisotsuseid ka ebakindluse tingimustes.

 

Laval teadus ja praktika

Hommiku avas Annika Arras (Miltton New Nordicsi tegevjuht), kes tutvustas 2025. aasta ühiskondliku sidususe uuringu tulemusi ja sidus need otseselt juhtimispraktikaga. Uuringu üks keskseid järeldusi oli, et üha enam inimesi tajub ühiskondlikke arenguid ebakindlate ja heidutavatena. See mõjutab otseselt nii tarbijakäitumist kui ka töötajate ootusi – ning seab juhid olukorda, kus otsuseid tuleb teha väheneva kindlustunde, kuid püsivate ootuste tingimustes. Annika Arras tõi esile ka ühe mõtlemapaneva küsimuse: mis jääb alles, kui võtta ära sotsiaalne suhtlus? See suunab vaatama sügavamale – kui palju meie tegutsemisvõimest sõltub keskkonnast, suhetest ja kuuluvustundest.

 

Vestluspaneel: kogemused eri sektoritest

Arutelule andsid praktilise mõõtme vestluspaneelis osalenud:

  • Ander Hindremäe, Tallinna Lennujaama laienemise projektijuht ja EBS MBA vilistlane
  • Kerstin Kütt, Sunly General Counsel ja EBS MBA vilistlane
  • Annika Arras, Miltton New Nordicsi tegevjuht ja EBS MBA vilistlane

 Vestlust juhtis Marko Rillo, EBSi strateegia ja innovatsiooni vanemlektor ning MBA õppekavade juht.

Paneel sidus erinevate sektorite – lennunduse, energeetika ja kommunikatsiooni – vaated, tuues välja, kui erinevalt võib „kasv“ organisatsioonides tähenduda.

 

Fookuses inimeste agentsus ja väärtused

Arutelu keskmes oli inimeste tegutsemisvõime ehk agentsus – tunne, et inimene saab oma otsuseid ja elu mõjutada. Kõlama jäi mõte, et väärtused on üks olulisemaid liikumapanevaid jõude. Kui inimene saab tegutseda kooskõlas oma väärtustega, kasvab nii tema panus kui ka organisatsiooni võimekus tervikuna. Samas tõstatus kriitiline küsimus: mis juhtub siis, kui inimestel ei ole piisavalt aega ega energiat uute oskuste õppimiseks? Sellisel juhul ei kannata mitte ainult areng, vaid väheneb ka usk innovatsiooni võimalikkusesse.

 

Kasv ei ole universaalne

Üks keskseid aruteluteemasid oli kasvu mõtestamine. Selgus, et kasv ei ole universaalne ega üheselt mõõdetav – see sõltub nii organisatsiooni arenguetapist kui ka omanike ootustest. Näiteks võib kasvu defineerida mahu või turuosa suurenemisena, mõju või väärtuse kasvuna või hoopis organisatsiooni võimekuse arenguna.

 

Mis kasvu pärsib?

Arutelus toodi välja, et üks suurimaid kasvu takistusi on mõtteviis. Organisatsioonid kipuvad end ise piirama, mõeldes liiga väikesele skaalale ja keskendudes takistustele enne, kui võimalused on läbi mõeldud. Kasv algab otsusest mitte jääda kinni küsimusse „miks ei saa“, vaid liikuda edasi küsimusega „kuidas saab“.

Siin on juhtimiskvaliteedil otsene mõju. Kui inimestele antakse piisavalt vabadust ja vastutust, tekib ka päris kasv – mitte ainult numbrites, vaid võimekuses.

Samal ajal jõuab kõik lõpuks kommunikatsioonini. Kui inimesed ei mõista, mida ja miks tehakse, ei teki ka tegelikku kaasatust. Eriti suur roll on siin tiimijuhtidel, kes viivad strateegilised sõnumid igapäevasesse töösse.

 

Muutused vajavad teadlikku juhtimist

Oluline osa arutelust keskendus muutuste juhtimisele. Kiired ja suured muutused ei pruugi alati olla kõige tõhusamad – määravaks saab see, kui hästi inimesed suudavad nendega kaasa tulla. Edukas muutuste juhtimine eeldab nii selgelt paigasolevaid ja arusaadavaid protsesse, inimeste järkjärgulist kaasamist kui ka teadlikku tempovalikut.

Organisatsioonid rõhutasid ka vajadust kirjeldada läbi võimalikud tulevikustsenaariumid, et inimesed teaksid, kuidas ka keerulistes olukordades tegutseda.

 

EBSi mõju: mõtteviis ja praktilised tööriistad

Vestluse lõpus puudutati ka EBSi rolli juhtide arengus. Osalejad tõid esile kaks peamist väärtust:

  • julgus mõelda suurelt
  • õpingutest saadud praktilised tööriistad juhtimisotsuste tegemiseks

EBSi hommikukohvi arutelu kinnitas, et kasv ei sõltu ainult majanduskeskkonnast. Ka ebakindluses on võimalik edasi liikuda – kui organisatsioon suudab hoida fookust inimestel, väärtustel ja teadlikel juhtimisotsustel.

7. aprill 2026