ebs-logo

EBS Gümnaasiumi matemaatikaõpetaja Kaire Kivistik pälvis professor Gerhard Rägo nimelise mälestusmedali

8. november 2025

EBS Gümnaasiumi Õpetaja Kaire Kivistik

EBS Gümnaasiumi matemaatikaõpetaja ja õppealajuhataja Kaire Kivistik pälvis oma pühendunud töö eest professor Gerhard Rägo nimelise mälestusmedali. Medal antakse üle 6. detsembril Tartus.

Professor Gerhard Rägo nimeline mälestusmedal on Tartu Ülikooli ja Eesti Matemaatika Seltsi poolt 1990. aastal asutatud autasu.

Medalit antakse silmapaistvate teenete eest õpetaja- või õppejõutöös; õppe- ja metoodilise kirjanduse, programmide, õppetehnika jms. väljatöötamise ning tõhusa kaasabi osutamise eest matemaatika õpetamise täiustamisele eesti koolides.

 

Kaire Kivistik on EBS Gümnaasiumi matemaatikaõpetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli matemaatika-informaatika teaduskonna. Juba ülikooliõpingute ajal õpetas ta gümnaasiumiõpilastele informaatikat, hiljem on ta pühendunud matemaatika õpetamisele – ikka ja jälle matemaatikale.

Ta on öelnud: „Mulle meeldib matemaatika, eriti koolimatemaatika, sest see on puhas ja selge.”

 

Kaire Kivistik on teinud suure töö kitsa matemaatika õpetamisel ja õppijate toetamisel gümnaasiumis. Tema hinnangul on kitsa matemaatika õppimine hea võimalus parandada põhikoolis katkenud suhet matemaatikaga. Ta on palju panustanud õpilastesse, kes tulevad põhikoolist veendumusega, et nad ei oska ega hakkagi kunagi matemaatikat oskama. Õpetaja Kivistiku käe all on ajapikku olnud võimalik seda mõtlemist muuta. Tema õpilased, kes on läbinud kitsa matemaatika kursuse, on aastate jooksul edukalt sooritanud ülikooli sisseastumiseks vajalikke matemaatikateste ja asunud õppima inseneriteadust.

 

Kaire Kivistiku pühendumust ja mõju hindavad kõrgelt ka tema õpilased.

“EBS Gümnaasiumisse tulles valisin kitsa matemaatika, kuna sel ajal olin matemaatikas nii nõrk, et kartsin õppeaasta algust juba ette. Minu õpetajaks sai Kaire Kivistik. Ta on õpetaja, kes oskab teha raskete asjade õppimise lihtsaks. Ta tegi kõik teemad mulle selgeks nii, et gümnaasiumi jooksul sain matemaatikas üheks paremaks meie klassis.

Selle asemel, et pidada pikka teoreetilist loengut, selgitas Kaire, kuidas on kõige mõistlikum ülesandeid lahendada. See, et ta õpetas asju lihtsalt ja arusaadavalt, ei takistanud sugugi raskemate ülesannete mõistmist. Pigem vastupidi – kui ma ei pidanud enam nö pinnal püsimisega metsikult vaeva nägema, oli mul aega tunda huvi matemaatika seoste vastu ja lahendamise protsessi isegi nautida. Olen talle tänulik!”

 

 “Ma nägin põhikoolis õudusunenägusid matemaatikatundidest. Ma ei osanud arvatagi, et matemaatikast saab mu lemmikaine, kui õpetajaks saab Kaire Kivistik.

Tänu õpetaja Kaire sõnadele "matemaatika on mäng" läksin ma riigieksamit sooritama rõõmsalt – ma ei kartnud, vaid ootasin seda pikisilmi, et näha, milleks ma olen võimeline. Ma tunnen end matemaatikas kindlalt ja kasutan seda siiani puhkuseks pärast pingelist ülikoolipäeva.

Tema tööeetika eeskuju on põhjus, miks ma saan tänagi hakkama suure õppekoormusega ega anna alla – „kui kuidagi ei saa, saab kuidagi ikka.” Igatsen tagasi tema tundi.”

 

Oleme Kaire üle uhked ja tänulikud, et ta on osa meie kogukonnast!

Teised uudised

Maria Kütt, Maiko Kalvet, Anneli Veispak ja Kaarel Suuk 27.11 EBSis

Mõttemuskel vs mugavustsoon: miks on õppimine uus tervisesport ja kuidas seda koos teha

Hiljutine Estonian Business Schooli hommikukohv teemal „Mõttemuskel vs mugavustsoon” tõi kokku rekordarvu huvilisi, kelle seas oli rõõmustavalt palju just EMBAkaid ehk EBSi Executive MBA vilistlasi - juhid, kes oma igapäevatööga panustavad oluliselt Eesti majanduse ja ettevõtluskliima arengusse. See teeb EBSile suurt rõõmu, sest EMBAkad on need, kes aitavad luua tugevat kogukonda, panustades ettevõtlusesse läbi oma tegevuse, aga ka inspireerides ja kaasates tänaseid tudengeid oma kogemuste jagamise kaudu.

Õppimine kui ellujäämismehhanism ja tervislik pingutus

Kohtumise avasid õppimise ja enesearengu tagamaid haridusteadlane Anneli Veispak ja teda intervjueerinud EBSi coaching’u valdkonna juht Merle Viirmaa. Anneli rõhutas teadlasena, et õppimine ei ole pelgalt hobi või luksus, vaid inimese evolutsiooniline ellujäämismehhanism. Inimene on füüsiliselt paljudest teistest liikidest hapram ning nii on meie peamine tugevus just aju ja võime kiiresti muutuva keskkonnaga kohaneda.

Anneli tõi välja olulise seose õppimise ja kognitiivse tervise vahel: "Mõttemuskli" treenimine on sama kriitilise tähtsusega kui füüsiline aktiivsus, aidates meil püsida teravana ja osaleda ühiskonnas täisväärtuslikult ka kõrges eas. Samas ei tasu peljata, et õppimine tundub sageli raske. Uuringud kinnitavad, et vaimne pingutus käibki käsikäes teatud ebamugavustundega – kui "pea ei valuta" ehk pingutust ei teki, siis me tegelikult ei õpi uut, vaid opereerime juba olemasolevate teadmistega.

Erilist tähelepanu pöörati tehisintellekti rollile. Kuigi AI on suurepärane abimees rutiinsete ülesannete "maha laadimiseks" (cognitive offloading), hoiatas Veispak, et me ei tohi delegeerida masinale mõtlemise tuuma – analüüsi, sünteesi ja otsustamist. Kui me loobume ise pusimast ja laseme vastused ette kirjutada, siis meie aju areng lihtsalt peatub.

Paneel: Sotsiaalne õppimine ja erinevad stiilid

Paneelvestlusega liitusid lisaks Annelile ka avaliku sektori tippjuhtide kompetentsikeskuse juhataja Maria Kütt ja ettevõtja ning mentor Maiko Kalvet. Arutelus koorus välja, et kuigi iseseisev õppimine on väärtuslik, on sotsiaalne aspekt sageli peamine motivaator. Maiko Kalvet tõdes, et just teised inimesed ja kogukond on need, mis kutsuvad uusi teadmisi omandama – koos on õppimine tõhusam ja nauditavam.

Maria Kütt avas huvitava vaatenurga juhtide õppimisharjumuste muutumisest. Kui nooremad juhid eelistavad sageli “õpiampsusid” (nt podcast'id autoga sõites või lühikesed veebikoolitused), siis kogenumad juhid väärtustavad üha enam süvitsi minekut – aega, kus saab argimürast eemalduda, teemasse süveneda ja kolleegidega kogemusi vahetada. Paneelis kõlas ka mõte, et passiivne kuulamine (nt podcast'i taustaks mängimine) ei ole veel õppimine. Õppimine algab hetkest, kui me infot teadlikult töötleme, sünteesime ja oma ellu rakendame – olgu selleks kasvõi ühe peamise mõtte kirjapanek päeva lõpus.

Teooriast praktikasse

Selleks, et teooria ei jääks vaid jutuks, aitas Kiur Lootus ühisloome ja coaching’u meetodeid kasutades osalejatel koheselt "mõttemuskli" sooja teha. Läbi praktiliste harjutuste suunas ta osalejaid analüüsima oma praegust seisu: kui oluline on eneseareng ning mis on need reaalsed takistused, mis meid tagasi hoiavad.

Kiuri juhitud sessioon aitas osalejatel leida isikliku enesearengu fookuse ning sõnastada konkreetsed väikesed sammud, mida astuda. See kinnitas päeva peamist sõnumit: areng ei toimu mugavustsoonis istudes, vaid nõuab teadlikku pingutust, refleksiooni ja sageli ka toetavat paarilist või kogukonda, kellega oma lubadusi jagada.

Ootame sind järgmisele hommikukohvile: Kokkulepped vs muutused

Aastavahetus on aeg, mil inimesed annavad lubadusi, kuid kui kaua need kestavad, on iseküsimus. Selleks, et Sinu uue aasta lubadused peaksid paika ja muutused oleksid püsivad, ootame Sind järgmisele EBSi hommikukohvile 11. detsembril kell 9.30–11.30, kus teemaks on "Kokkulepped vs muutused".

Räägime enesejuhtimisest, teadlikkusest ja sellest, millised on meie päris motiivid tegutsemiseks. See on võimalus enne pühi veel kord aeg maha võtta, süüa piparkooke, juua kohvi ja kohtuda huvitavate inimestega, kellega koos saab targemaks.

Kinnita oma koht Fientast

1. detsember 2025