Prindi

Juhtimisteaduse doktoriõpe (PhD)

Juhtimisteaduse doktoriõppekava, mis keskendub äri, avalike ja vabakonna organisatsioonide uurimisele, on ainus juhtimisalane doktoriõppekava Eestis.

Õppeaeg: 4 aastat
Õppevorm: kursustepõhine moodulõpe
Õppekeel: inglise keel

Juhtimisteaduse doktoriõppe eesmärk on avardada doktorandi maailmapilti, andes süvendatud teadmisi organisatsiooni- ja ühiskonnateooriatest ning arendades seejuures ka kriitilist ja analüütilist mõtlemis- ning uurimisvõimekust. Doktorikraadi omandanu on võimeline oma mõtteid järjepidevalt ja loogiliselt argumenteerima ning sünteesima uusi ideid.  

Juhtimisteaduse filosoofiadoktorikraadi omandamine avab ukse nii akadeemilisse maailma kui ka lisab väärtust tööjõuturul.

Juhtimisteaduse doktoriõppekava on üks EBSi teadus- ja arendustegevuse järjepidevuse kandjaid, kuna kõik doktorandid on integreeritud EBSi teadustegevusse läbi juhendaja. Õppekeeleks on inglise keel ning doktorantide seas on mitmeid välismaalasi.

Õppekava juhib EBSi teadusnõukogu, kes vastutab ka õppekava arendamise ja kvaliteedi eest. Igal doktorandil on õppekonsultant, kes aitab neid õpingute planeerimisega.


Õppekava

Doktoriõppe maht on 240 EAP, millest doktoriõpingud moodustavad 60 EAP ning teadustöö 180 EAP. Doktoriõpingud koosnevad kohustuslikest erialaainetest (33 EAP), valikainetest (12 EAP), doktoriseminaridest (9 EAP) ja pedagoogilisest praktikast (6 EAP). Doktoriõppe raames on võimalik osaliselt oma õpinguid ja teadustööd teha ka välisülikooli või -teadusasutuse juures. 

Doktorandi teadustöö toimub EBSi teadusnõukogu poolt kinnitatud juhendaja(te) nõustamisel doktorandi individuaalplaani alusel. Doktorandi edasijõudmist uurimistöös hinnatakse igal õppeaastal atesteerimiskomisjoni poolt.

Kaitsmisele minev doktoritöö võib olla kas iseseisva dissertatsiooni, kokkuvõtva osaga publikatsioonide seeria või publitseeritud monograafia vormis.

Õppekava

Kohustuslikud erialaained doktoriõppes on: 

  • teadusfilosoofia ja teadustöö metodoloogia;
  • kvalitatiivsed uurimismeetodid;
  • kvantitatiivsed uurimismeetodid;
  • institutsiooniökonoomika;
  • teadusuuringu kavandamine;
  • sotsiaalsed süsteemid ja organisatsiooniteooriad;
  • sotsiaalteaduse kaasaegsed paradigmad;
  • juhtimisteooriad;
  • süsteemiteooria.

Võimalikud valikained doktoriõppes on:

  • strateegiline juhtimine;
  • tasuvusanalüüs;
  • teadmusjuhtimine ja intellektuaalne kapital;
  • kultuuripsühholoogia; 
  • loogika;
  • eetika ja vastutustundlikkus juhtimises;  
  • küberneetika alused ja emergentsed süsteemid; 
  • organisatsiooniliste muudatuste juhtimisteooriad;
  • ained erialakirjanduse baasil (reading courses).

Doktoriväitekiri on vormistatud kas:

  1. Kokkuvõtva ülevaateartikliga varustatud varem avaldatud publikatsioonide seeriana, mis trükitakse ära EBSi väitekirjade seerias. Kokkuvõtva ülevaateartikliga varustatud publikatsioonide seeria puhul on eelduseks vähemalt kolme artikli avaldamine punktis 3 nimetatud väljaannetes. Kui publikatsioonil on mitu autorit, tuleb ära näidata kraaditaotleja konkreetne panus selle valmimises.
  2. EBSi väitekirjade seerias ilmunud monograafiana, mis vastab punktis 1 toodud nõudmistele ja mis on läbinud rahvusvahelisel tasemel eelretsenseerimise vähemalt kahe sõltumatu vastava eriala tunnustatud teadlase poolt. EBSi väitekirjade seerias ilmunud monograafia puhul on eelduseks väitekirjaga seonduval teemal vähemalt ühe artikli publitseerimine allpool nimetatud väljaannetes.
  3. Punktis rahvusvaheliselt tunnustatud teaduskirjastuse välja antud monograafiana. Juhul, kui monograafia ei sisalda kõiki eelpool nimetatud komponente, tuleb monograafia esitada kaitsmisele koos kõiki nõutud sisulisi osasid sisaldava lisaga, mis publitseeritakse EBSi väitekirjade seerias.

Doktoriväitekirjas sisalduva uurimistöö tulemuste avalikustamiseks loetakse järgmisi uurimusliku sisuga teaduspublikatsioone:

  1. artiklid ajakirjades, mida indekseerib Thomson Reuters Web of Science;
  2. artiklid ajakirjades, mis kuuluvad European Reference Index of the Humanities „INT1“ või „INT2“ kategooriasse;
  3. artiklid teistes rahvusvahelistes eelretsenseeritavates eriala juhtivates teadusajakirjades, millel on rahvusvaheline kolleegium, rahvusvaheline levik, indekseeritavus mitmetes rahvusvahelistes andmebaasides ja avatus kaastöödele;
  4. artiklid või peatükid tunnustatud rahvusvaheliste teaduskirjastuste väljaannetes;
  5. rahvusvaheliselt tunnustatud teaduskirjastuse välja antud monograafia.

Iga doktorant peab läbima ülikoolis õpetamise praktika 6 EAP ulatuses. Pedagoogiline praktika toimub reeglina koduülikooli juures ning doktorandi juhendaja(te) juhendamisel. Õpetamise praktika eesmärgiks on anda doktorandile ülikoolis õpetamise kogemus ja oskused. Praktika maht ja toimumine määratletakse doktorandi individuaalplaanis.

Igal EBSi doktorandil on võimalik teha õppe- ja teadustööd välisriigis asuva ülikooli või teadusasutuse juures. Välisülikooli valiku teeb doktorant ise või koos juhendajaga ning kooskõlastab koduülikooliga. Välisülikoolis viibimise eesmärgiks on suurendada rahvusvahelist teadmisteringlust ning luua rahvusvahelisi erialased akadeemilisi kontakte. Välislähetus võib kesta ühest kuni viie kuuni. 

Välisriigis tehtavat õppetööd saab finantseerida DoRa programmi või Kristjan Jaagu stipendiumite abil. Täpsem informatsioon tähtaegade, nõuete, valikuprotsessi ja stipendiumite suuruse kohta on leitav vastavate programmide kodulehtedel. 

Täpsemat informatsiooni välisõpingute kohta jagab doktoriõppe konsultant See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..