Türgi – tulevikuinimesele õpinguteks kõigiti sobiv
Refereeritud Õhtulehe Kooli ABC põhjal
http://www.ohtuleht.ee/eriprojektid/20100527KooliABC.pdf lk.22
Neljapäev, 27. mai 2010 KOOLI ABC
Estonian Business Schooli tudeng Egert Toots õpib praegu Türgis, Bilkenti Ülikoolis Ankaras. Miks valis Egert just Türgi ülikooli ja kuidas tema õpingud seal edenevad? Bilkenti Ülikool on Türgi esimene kasumit mitte taotlev eraülikool. See asutati 1984. Aastal eesmärgiga luua kõrgharidus- ja teaduskeskus. Seda eesmärki peegeldab ka kooli nimi Bilkent – akronüüm väljendist «bilim kenti», mis türgi keeles tähendab «õppimise ja teadmiste linna».
Miks tahtsid minna õppima välismaale?
Ärimaailm muutub pidevalt, arenevatelt turgudelt tõusevad uued tähed. Käib kiire industrialiseerimine, erastamine ja moderniseerimine. Tulevikus peab rahvusvaheliselt tunnustatud ettevõtjal olema sidemeid kõikjal maailmas, tal peab eri maades tõhusalt tegutsemiseks olema teadmisi ja kogemusi ning ta peab oskama erineva keele- ja kultuuritaustaga inimestega õigesti suhelda. Maailm on suur turg – sa kas sööd või süüakse sind. Et praeguste noorte suurim varandus on nende omavaheline võrgustik, usun ma, et välismaal õppimise ja töötamise kogemus ning paljude eri kultuuridest pärit inimestega tutvumine aitab mul pika sammu oma eesmärgi suunas astuda. Investeerimispanga LHV üks omanikke Andres Viisemann ütles kord, et esimese rahvusvaheliselt eduka Eesti juurte ja kapitaliga firma loomiseks tuleb rahvusvahelises kontekstis õppida väga palju juhtimist ja strateegiat.
Ilus maa ja toredad inimesed
Miks aga just Türgi? Kuuldavasti läksid sinna üheks semestriks, aga jäid terveks aastaks.
Türgi on sild ida ja lääne vahel. See on suurekasvupotentsiaaliga arenev turg ning Türgimajandus on viimase paarikümne aasta jooksulkiiresti kasvanud.Türgi on esimene samm teel kaugemaleitta. See riik täidab ida ja lääne vahel vahendajarolli, Lähis-Ida on aga terve uute võimalustemaa.Nendel põhjustel ja tänu meeldivale kogemuseleesimesel semestril jõudsin järeldusele,et peaksin jääma kauemaks kui algul plaanisoli ning jätkama seda seiklust – rahvusvahelistettevalmistust ärieluks.
Mis mulje Türgi sulle jättis, kui esimest korda sinna jõudsid?
Kultuur, millel on palju ühist lääne kultuuriga, kuid mis siiski on eurooplasele raskesti mõistetav. Türklased on töökad, kuid oma väärtushinnangute ja traditsioonide osas väga tundlikud. Väga väärtustatakse suhteid, mis põhinevad vastastikusel usaldusel.
Inimesed on väga perekesksed, hindavad kõrgelt sotsiaalseid reegleid ja oma ajalugu. Ärikultuur on väga hierarhiline. See on patriarhaalne keskkond, paljud ettevõtted on perefirmad. Aga juhtimismudelid muutuvad, läänestuvad.
’’Minu kogemuse põhjal on negatiivsed eelarvamused Türgi ja türklaste kohta alusetud.´´
«Tulevikus peab rahvusvaheliselt tunnustatud ettevõtjal olema sidemeid kõikjal maailmas, ta peab oskama erineva keele- ja kultuuritaustaga inimestega õigesti suhelda,» põhjendab Egert Toots, miks valis ta välisõpinguteks just Türgi ülikooli.
Miks valisid Bilkenti Ülikooli?
See on Türgi parim ja vanim eraülikool, millel on üks suuremaid ülikoolilinnakuid, enam kui 200 hektari suurune. Siin õpib 12 000 tudengit, kelle seas oli sügissemestril sadakond rahvusvahelist tudengit.
«Mulle meeldib õppida parimatelt!»
Kui kiiresti õnnestus sul kohaneda sealsete õpimeetoditega?
Õpimeetodid ühendavad individuaal- ja rühmaprojekte, vaheeksameid ja lõpueksameid. Väga õhutatakse arendama esinemisoskust. Bilkenti Ülikoolis on üle 80 tudengiklubi ja ühenduse, näiteks juhtimis- ja majandusklubi, kaubamärgiklubi jne. Juhtumiuuringud ja ettevõtlusvõistlused on väga tavalised. Igal kursusel tuleb läbi lugeda üsna palju raamatuid ja artikleid. Arvestades seda, et õppisin varem kaugõppes ja käisin koolis kolm korda kuus, oli muutus minu jaoks väga suur, aga – sa kas kohaned või hukkud. Nagu Charles Darwin ütles: «Ellu ei jää mitte kõige tugevamad või intelligentsemad, vaid kõige kohanemisvõimelisemad liigid.»
Kas elamine ja õppimine Türgis vastas sinu ootustele?
Tõtt-öelda on see mu ootused ületanud. Arusaamad, mis mul enne siiatulekut olid, on täiesti muutunud positiivsel ja üllataval moel. Ma arvan, et laseme end liiga palju mõjutada kõikvõimalikest arvamustest ja stereotüüpidest. Minu kogemuse põhjal on negatiivsed eelarvamused Türgi ja türklaste kohta alusetud. Ma õpin iga päev selle maa ja nende toredate inimeste kohta midagi uut.
Mis muudab õppimise üldse sinu jaoks huvitavaks?
Siin olles on minu arusaam haridusest tublisti muutunud. Ma imetlen õppejõude, kes tegelevad ettevõtlusega, annavad väärtuslikke sisevaateid ja püüavad sulle õpetada seda, mida sa vajad, muutes õpetatava huvitavaks näidetega tegelikust elust; õppejõude, kes julgustavad loovat mõtlemist. Mulle meeldib õppida parimatelt. Loomulikult tuleb enda jaoks selgeks mõelda, miks sa seda kursust võtad, mida sa tahad saavutada ja kuidas see sind tulevikus aitab. Ma olen veendunud, et õppejõul, kes õpetab ettevõtlust, peab olema oma fi rma rajamise kogemus; teadusartiklite ja uuringute lugemisest ning doktorikraadist ei piisa.
Kas kohtud sageli eestlastega, kes Türki satuvad?
Vahva lugu juhtus 1. aprillil. Olin loengusse hiljaks jäämas, kui üks õppejõud mind hõikas ja ütles: «Eesti president tuleb paari nädala pärast Türki, sa peaksid temaga kohtuma tulema. Ma võtan sinuga ühendust!» Mina mõtlesin, et jaa, muidugi, kindlasti tuleb Eesti president siia – professor üritab mind haneks tõmmata. Õhtuks olin selle seiga unustanud. Paar päeva hiljem sain professorilt e-kirja, milles ta teatas, et Toomas Hendrik Ilves peab järgmisel päeval Bilkenti Ülikoolis loengu ning Eesti saatkond tahab, et ma presidendiga kohtuksin. «Mida?» mõtlesin ma. «Tõsiselt? Ma kohtun meie presidendiga? Siin, Türgis?» Et kindel olla, et see pole mingi nali, kontrollisin kõik üle. Tõesti: kui Ilves järgmisel päeval Euroopa Liitu, NATOt ning Eesti ja Türgi suhteid käsitlenud kõne oli pidanud, sain tema kätt suruda, koos temaga pilti teha ja põgusalt juttu ajada. See oli väga lahe kogemus – kohtuda meie presidendiga Türgis.
Tasub minna arenevasse piirkonda
Kes ja miks peaks välismaal õppima? Kuhu sina minna soovitaksid ja miks?
See sobib inimesele, kes tahab areneda, avastada, kogeda uusi asju, kohtuda uute inimestega, hindab riske, armastab reisida, peab oluliseks isiklikku arengut, on seiklushimuline, tahab õppida, on hea suhtleja, probleemide lahendaja jne. Mina soovitan minna kuhugi arenevasse piirkonda: Türki, Hiinasse, Indiasse, kuhugi Ladina- või Lõuna-Ameerikasse. Miks? Kui William «Willie» Suttonilt, USA pangaröövlilt, kes röövis enam kui sadat panka, üks reporter pärast vahistamist päris, miks ta panku röövis, vastas Sutton: «Sest seal on raha.»
Tudeng peab aegsasti saama aimu teiste riikide eluolust
EBS pakub kõigile oma üliõpilastele võimalust õpingute käigus maailmas ringi vaadata ning saada aimu ka teiste riikide kultuurist ja eluolust – tulevikuinimestele on see ju hädavajalik. ERASMUSe jt vahetusprogrammide kaudu saab vahetusüliõpilasena õppida enam kui 70 partnerülikoolis nii Euroopa riikides kui ka näiteks Mehhikos, Hiinas, Austraalias, Argentinas ja Kanadas. 2009./2010. õppeaastal kasutas välisõpingute võimalust 85 EBSi tudengit. Peamised nõuded välisülikooli suundujale: keskmine hinne peab olema vähemalt 3,0 ega tohi olla õppevõlgnevusi.
Topeltdiplom Inglismaalt
Rahvusvahelise ärijuhtimise tudengitel on võimalik teha bakalaureuseõppes topeltdiplom tunnustatud Lancaster University Management Schoolis Inglismaal. Tudengil tuleb õppida kaks aastat EBSis ja siis kaks aastat Lancasteris ning kaitsta seal ka lõputöö, omandades korraga mõlema ülikooli diplomi. Praegu õpib seal kolm EBSi tudengit, järgmisel õppeaastal lisandub neile veel viis. Peamised nõuded Lancasterisse minna soovijaile: keskmine hinne vähemalt 4,0, ei tohi olla õppevõlgnevusi, tuleb sooritada inglise keele tasemetest (TOEFL, IELTS).
DoRa programmipartner
EBS on partner ESF DoRa programmis, mille eesmärk on toetada noorteadlaste, doktorantide ning osaliselt ka magistrantide osalemist rahvusvahelises teadmisteringluses. Programm võimaldab nii osavõttu rahvusvahelistest teaduskonverentsidest kui ka semestripikkust õpirännet. Doktoriõppe ja rahvusvahelistumise programm DoRa kestab seitse aastat (2008–2015).
