2012. aastast on töötajate erialase tasemeõppe finantseerimine ettevõttele maksuvaba
Alates 1. jaanuarist hakkas kehtima tulumaksuseaduse muudatus, mille kohaselt ei pea ettevõtted töötajate erialase tasemeõppe finantseerimise eest enam erisoodustusmaksu maksma. EBS Juhtimiskoolituse Keskuse juhataja ja kogenud ettevõtja Peep Aaviksoo usub, et seadusemuudatus annab mitmetele ettevõtetele tõuke ja arusaama, et töötajad on firma suurim vara ning nendesse tuleb investeerida.
“Majanduslikult keerulises olukorras on iga ettevõtte peamine eesmärk kärpida kulusid ning leida efektiivsemaid lahendusi oma tegevuse jätkamiseks. Pikaajaliselt kõige tulemuslikum viis ettevõtte arendamiseks ja jätkusuutlikkuse tagamiseks on investeerimine oma personali. Häid inimesi tuleb hoida,” rääkis Aaviksoo.
Hea spetsialist näeb organisatsiooni tervikuna
Aaviksoo sõnul hakkavad paljud Eesti ettevõtjad üha enam aru saama, et töötajate koolitamine ja erialase tasemeõppe toetamine annab neile ka paremad, motiveeritumad ja efektiivsemad töötajad. „Tänases kiiresti muutuvas ettevõtluskeskkonnas on oluline, et ka keskastmejuhid ja spetsialistid oskaksid oma rollist organisatsioonis aru saada ning sellest lähtuvalt ka otsuseid vastu võtta. Et aga oma ala tugev spetsialist oskaks ka juhi tasemel mõelda, on teda vaja koolitada,“ sõnas Aaviksoo.
„Spetsialist või osakonnajuhataja võib olla oma alal väga hea, kuid oma spetsiifikast väljapoole ta ei pruugi hoomata enda ja oma osakonna rolli kogu organisatsioonis. Ta ei oska oma tööd siduda ettevõtte teiste osakondade ja juhatuse eesmärkidega. Seetõttu võib selle läbi kannatada ka organisatsioon. Et keskastmejuht saaks aru oma rollist, oskaks analüüsida oma tegevusi ning teha õigeid otsuseid, peab ta aru saama ettevõtte funktsioneerimisest tervikuna. Ütlen ikka, et head keskastmejuhid toovad raha sisse, keskpärased aga viivad välja,“ rääkis Aaviksoo.
Oma töötajate koolitamisele peaksid mõtlema kõik ettevõtted. „Soovitan töötajate koolitamist kindlasti kõikidele ettevõtetele, mitte ainult suurfirmadele ja turuliidritele. Ka väikeses pereettevõttes tuleb kindlasti kasuks iga liikme põhjalik koolitamine. Eriti just väikeettevõtte töötajad peavad omama ülevaadet kogu ettevõtte tööst. Väheste vahenditega tuleb teha ka efektiivsemat tööd, mis eeldab head analüüsivõimet, suurt silmaringi ning ka näiteks keeleoskusi,“ märkis Aaviksoo.
Inimene peaks ise tööandjale oma soovidest märku andma
Oma kogemusest ettevõtte juhina (Norma, EMT, jpt) kinnitab Aaviksoo, et võimalusel on ta alati toetanud aktiivsete initsiatiivikate töötajate enesetäiendussoove. „Kui minu juurde tuleb töötaja, kellel on oma ettepanekud ja ideed, siis ma näen, et ta mõtleb ettevõtte arengule kaasa. Kui ta soovib oma teadmisi täiendada, et oma tööd veelgi paremini teha, siis miks ma peaks talle ei ütlema? Haritud inimestega on ju meeldivam koos töötada,“ arvas Aaviksoo.
Aaviksoo sõnul peaksid inimesed ise tööandjale selgelt märku andma, kui soovivad edasi õppima minna ning põhjendama oma valikut ja vajadusi argumenteeritult. „Üks väga hea võimalus selgitada ülemusele oma koolitusvajadusi või ülikooliõpingute jätkamise soove on arenguvestlusel, mil selgitatakse välja töötaja tugevused ja puudujäägid, mida oleks vaja võimendada ning mida täiendada. Töötaja peab aga ise mõjuvate argumentidega põhjendama, kuidas ta saaks oma tööd paremini teha, kui tal oleks vastavad teadmised. Hea juht toetab vajaduse ja võimaluse korral ikka,“ ütles Aaviksoo.
Tulumaksuseaduse paragrahvi 48 muudatuse kohaselt ei pea enam maksma erisoodustusmaksu töö- ja teenistussuhtega ning juriidilise isiku juhatuse liikme, välismaa äriühingu filiaali juhataja ja mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha tegevjuhi ülesannetega otseselt seotud tasemekoolituselt.
