EBS GÜMNAASIUMI HINDAMISJUHEND

Kinnitatud EBS Gümnaasiumi
õppenõukogu nr. 11 otsusega 31.08.2012

Direktor
Kristiina Kägu

EBS GÜMNAASIUMI HINDAMISJUHEND

1. ÜLDSÄTTED

Reguleerimisala

• Hindamisjuhendiga sätestatakse EBS Gümnaasiumis üldkeskharidust omandavate õpilaste teadmiste ja oskuste ning käitumise hindamise, õpilaste täiendavale õppetööle ning järgmisse klassi üleviimise alused, tingimused ja kord.

• EBS Gümnaasiumi hindamisjuhendi aluseks on haridus- ja teadusministri 16. novembri 2006. a määrus nr 41.

• EBS Gümnaasiumil on õigus teha muudatusi hindamisjuhendisse üks kord õppeaasta jooksul.

1.2. Hindamise alused

• Gümnaasiumis hinnatakse õpitulemusi ja käitumist.

• Hindamise aluseks on kooli hindamisjuhend, mis on õpilepingu lahutamatu osa.

• Teadmiste ja oskuste hindamisel lähtutakse õpilasele kohaldatava riikliku õppekavaga ja selle alusel koostatud kooli õppekavaga nõutavatest teadmistest ja oskustest.

• Käitumise hindamisel lähtutakse kooli õppekava ja kooli kodukorra nõuetest, mis on õpilepingu lahutamatu osa.

• Kursuste ja üleminekueksamite hinded on aluseks õpilase järgmisse klassi üleviimisele, tippõppuri stipendiumi määramisele ning õpilaste nimekirjast väljaarvamisele.

1.3. Hindamise eesmärk

1.3.1. Teadmiste ja oskuste hindamise eesmärk on:
• anda tagasisidet õpilase õpiedukusest ja toetada õpilase arengut;
• suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, toetada edasise haridustee valikut;
• innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;
• suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel.

1.3.2. Käitumise hindamise eesmärk on:
• suunata õpilast järgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täitma kooli kodukorra nõudeid;
• motiveerida õpilast järjepidevalt õppima.

1.4. Hindamisest teavitamine

• Kool avalikustab oma hindamisjuhendi, lähtudes avaliku teabe seadusest, kooli tegevuse kajastamiseks peetaval veebilehel.

• Kooli hindamisjuhendit tutvustatakse lepingu sõlmimisel.

• Aineõpetaja on kohustatud tutvustama kursuse esimesel tunnil kirjalikult ainekaarti, mis sisaldab kursuse sisu, kontrolltööde (ka suuliste kontrolltööde) ja kodutööde arvu ning aja, millest ta juhindub kogu kursuse jooksul.

• Õpilasel on õigus saada teavet oma hinnete kohta õpetajatelt, klassijuhatajalt või e-koolist.

• Käitumise hindamise põhimõtteid ja korda tutvustab õpilastele klassijuhataja õppeaasta algul klassijuhatajatunnis.

• Õpilasel ja lapsevanemal või eestkostjal (edaspidi Lapsevanem) on õigus saada teavet õpilase õpitulemuste ja käitumise hindamise põhimõtete ja hinnete kohta õppealajuhatajalt või klassijuhatajalt.

• Õppeaasta lõpul antakse õpilasele klassitunnistus, kuhu on kantud kõikide kursuste ja üleminekueksamite hinded. Erandjuhul väljastatakse klassitunnistus ka õppeperioodi (õppeaasta) jooksul perioodi lõpus.

2. TEADMISTE JA OSKUSTE HINDAMINE

2.1. Teadmiste ja oskuste hindamise korraldus

2.1.1. Õpilase teadmisi ja oskusi hindab vastava õppeaine õpetaja õpilase suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust õppekavas esitatud nõuetele.

2.1.2. Kursuse esimeses tunnis annab aineõpetaja ülevaate käsitletavatest teemadest, kasutatavatest õppematerjalidest ja kursusehinde kujunemise põhimõtetest (ainekaardist). Õpetaja teeb kursuse alguses kirjalikult allkirja vastu õpilastele teatavaks kontrolltööde aja ning kursuse kokkuvõtva hinde kujunemise korra.

2.1.3. Kontrolltööd:
• Kursuse õpitulemuste omandamist kontrollivate kontrolltööde aeg fikseeritakse e-koolis kursuse esimese nädala jooksul, kuid hiljemalt 7 kalendripäeva enne toimumist. Kursuse viimasel nädalal kontrolltöid teha ei tohi.

• Ühe kursuse jooksul võib teha kuni 3 kontrolltööd, mis märgitakse e-koolis.

2.1.4. Tunnikontrollid, suulised vastused, tunnitöö:
• Tunnikontrollide, suuliste vastuste või tunnitööde eest saadud iga viie hinde järel paneb õpetaja välja kokkuvõtva hinde, mis arvutatakse välja aritmeetilise keskmisena. Tunnikontrollide, suuliste vastuste või tunnitööde põhjal võib kokkuvõtva hinde välja panna vähemalt kahe hinde põhjal.
• Negatiivset kokkuvõtvat tunnikontrollide, suuliste vastuste või tunnitööde hinnet parandada ei saa.

2.1.5. Kodutööd:
• Kursuse jooksul antud kodutööde aeg fikseeritakse e-koolis kursuse esimese nädala jooksul, kuid hiljemalt 7 kalendripäeva enne tähtaega. Kursuse viimane kodutöö esitamise tähtaeg on hiljemalt 1 nädal enne kursuse lõppu.
• Kursuse jooksul tehtud kodutöödest pannakse kursuse lõpuks kokkuvõttev hinne.
• Negatiivset kodutööde hinnet parandada ei saa.

2.1.6. Kirjalike tööde hinded sisestab õpetaja e-kooli hiljemalt 3 tööpäeva pärast töö tegemist. Kirjandite ja referaatide hinded sisestab õpetaja e-kooli hiljemalt 5 tööpäeva pärast töö tegemist.

2.1.7. Kursusehinne arvutatakse kursuse jooksul saadud kontrolltööde ja teiste kokkuvõtvate hinnete põhjal aritmeetilise keskmisena. E-koolis punases kastis olevatel hinnetel on kursuse kokkuvõtva hinde panemisel ühesugune kaal.

2.1.8. Kursusehinne pannakse e-kooli välja hiljemalt järgneva tööpäeva hommikul pärast kursuse lõppemist.

2.1.9. Teadmisi ja oskusi hinnatakse viie palli süsteemis.

2.2. Hinded viie palli süsteemis

• Hindega «5» («väga hea») hinnatakse suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust (edaspidi õpitulemus), kui see vastab täiel määral õppekava nõuetele (90¬¬–100%).

• Hindega «4» («hea») hinnatakse õpitulemust, kui see vastab üldiselt õppekava nõuetele, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi (70–89%).

• Hindega «3» («rahuldav») hinnatakse õpitulemust, kui see vastab üldiselt õppekava nõuetele, kuid esineb puudusi ja vigu (50–69%).

• Hindega «2» («puudulik») hinnatakse õpitulemust, kui see vastab osaliselt õppekava nõuetele, esineb olulisi puudusi ja vigu ( 20–49% ).

• Hindega «1» («nõrk») hinnatakse õpitulemust, kui see ei vasta õppekava nõuetele (0–19%).

2.2.1. Märge „x” tähistab e-koolis tegemata tööd, mis tuleb sooritada 3 nädala jooksul (alates e-koolis fikseeritud kuupäevast) või hiljemalt kursuse lõpuks, kui on tegemist kokkuvõtva hindega. Parandamata märge „x” muutub kolme nädala või hiljemalt kursuse lõpuks hindeks „1”.

2.2.2. Hindamisel ei tohi kasutada hinde täpsustamiseks märke „+” ja „-„ .

2.2.3. Positiivseteks hinneteks loetakse hindeid „5”, „4”, „3” ja negatiivseteks hindeid „2” ja „1”.

2.2.4 Kui õpilasel tuvastatakse hindamisel kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine, hinnatakse vastava suuline vastus (esitus), kirjalik või praktiline töö, praktiline tegevus või selle tulemus hindega «nõrk».

2.3. Järeltööde hindamine

2.3.1. Kui suuline vastus (esitus), kirjalik või praktiline töö, praktiline tegevus või selle tulemus on hinnatud hindega «2», «1» või „x”, antakse õpilasele võimalus järeltöö tegemiseks järgmiselt:

• Kirjalikke järeltöid tehakse ühel päeval nädalas kindlal kellaajal, mis on kinnitatud õppealajuhataja allkirjaga.

• Kontrolltööd võib suuliselt õpetaja nõudel järele vastata kirjalike kontrolltööde järeltööde aegadel.

• Kontrolltöid on võimalik parandada alates töö toimumise päevast kolme nädala jooksul, kuid mitte kauem kui kursuse lõpuni.

• Kodutööde ja tunnikontrollide, suuliste vastuste ja tunnitööde hindeid parandada ei saa.

• Esimene järeltöö pärast kontrolltöö toimumist kahe nädala jooksul on tasuta. Kõik järgmised järeltööd on tasulised.

• Positiivne järeltöö hinne kantakse töö hindega samasse päeviku ruutu, kasutades märki ”/”. Kursusehinde väljapanekul arvestatakse mõlema töö hinnet.

 2.4. Kokkuvõtva hindamise põhimõtted

2.4.1. Kursusehinne arvutatakse kursuse jooksul saadud hinnete aritmeetilise keskmisena.

2.4.2. Kooliastmehinne arvutatakse 10.–12. klassi õppeaine positiivsete kursuste hinnete aritmeetilise keskmisena.

2.4.3. Kui õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, parandatakse õppeaine kursuse- või kooliastmehinne pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi.

2.4.4. Kursusehinde aluseks võivad olla ainult järgmised hinnatavad tegevused:

• Kontrolltööde hinne, mida võib olla kursuse jooksul kuni 3.

• Alates 11. klassist peab õpilane kõikides ainetes kontrolltööd ja teised samaväärsed tööd sooritama vähemalt hindele „rahuldav“.

• Kui õpilane puudub kontrolltöö ajal, siis tema kontrolltöö hinnatakse hindega „nõrk“. Juhul kui õpilane esitab kahe nädala jooksul peale kontrolltöö toimumist aineõpetajale puudumise kohta arstitõendi, paneb aineõpetaja e-kooli märke „x”, mis tähistab tegemata tööd. Muudel põhjustel puudumist ei aktsepteerita.

• Kodutööde hinne mida ei ole võimalik parandada.

• Tunnikontrollide, tunnitööde ja suuliste vastuste kokkuvõttev hinne (e-koolis punases kastis).

• Positiivse kursuse hinde saamiseks peab õpilane 35-tunnise kursuse korral osalema 25 tundi õppetöös. Kui ühest kursusest on puudutud rohkem kui 10 tundi (hoolimata puudumise põhjustest), hinnatakse kursus hindega «nõrk» ja õpilasel tuleb läbida kohustuslikus korras tugikursus.

2.4.5. Gümnaasiumi lõpetamisel peavad kõik kursusehinded, üleminekueksamite ja koolieksamite hinded olema positiivsed. Samuti peavad olema positiivselt sooritatud riigieksamid.

2.4.6. Kui kursusehinne on jäänud välja panemata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, loetakse kooliastmehinde väljapanekul asjaomase kursuse vältel omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele «nõrk».

2.4.7. Juhul, kui õppeaines on kursusehinne negatiivne, on kooliastmehinne selles õppeaines „puudulik” ja õpilane ei saa gümnaasiumi lõpetada.

2.4.8. Kursusehinnet parandatakse täiendava õppetöö raames vastavalt õppeaasta esimeses õppenõukogus sätestatud graafikule.
Täiendav õppetöö on tasuline. Juhul, kui õpilane soovib parandada positiivset kursusehinnet, esitavad õpilane ja lapsevanem avalduse õppenõukogule. Õppenõukogu positiivse otsuse korral saab õpilane parandada hinnet ühe kuu jooksul alates õppenõukogu otsusest.

2.4.9. Positiivse kursusehinde parandamiseks tuleb teha tasuline töö, mis hõlmab kogu kursuse materjali. Kursusehinde muutmisel arvestatakse tasulise töö tulemust.

2.4.10. Õppeperioodi jooksul kolme või enama „puuduliku” või ”nõrga” kursusehindega hinnatud õpilase võib suunata individuaalõppele või arvata õpilasnimekirjast välja. Lapsevanem peab esitama individuaalõppele asumise avalduse kuu aja jooksul pärast õppenõukogu otsust. Tasu individuaalõppe eest arvutatakse välja kontrolltööde, konsultatsioonide ja tugiõppe kursuste põhjal, mis on vajalikud kursuse läbimiseks.

2.4.11. 12. klassi õpilase puhul, keda on hinnatud lõpuklassis kolme või enama „puuduliku” või ”nõrga” kursusehindega, käsitletakse iga juhtumit õppenõukogus eraldi.

2.4.12. Õppeaines, milles riigieksam toimub väljaspool õppeperioodi, pannakse 12. klassi õpilasele kooliastmehinne välja enne riigieksami toimumist. Teiste õppeainete kooliastmehinded pannakse välja enne õppeperioodi lõppu. Õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, pannakse kooliastmehinne välja pärast täiendava õppetöö lõppu.

2.5. Eksamid

2.5.1. EBS Gümnaasiumis korraldatakse üleminekueksamid 10. ja 11. klassis. Need 10. ja 11. klassi õpilased, kellel kooli valitud üleminekueksami kursuse kõik hinded on „5”, on üleminekueksamist vabastatud.

2.5.2. Õpilased sooritavad kolm üleminekueksamit: emakeeles, inglise keeles ja matemaatikas (sisaldab majandusmatemaatika elemente).
Üleminekueksami ja koolieksami negatiivse tulemuse korral on õpilasel vastavas õppeaines võimalik sooritada üks tasuline järeleksam.

2.5.3. 2012/2013 õppeaastal gümnaasiumi lõpetavatel õpilastel on võimalik pärast 11.klassi üleminekueksamit alustada vabatahtlikkuse alusel uurimistööd, lähtudes EBS Gümnaasiumi õppekavast, mis tahes õpilase valitud õppeaines. Eelduseks on selle jätkamine 12. klassis. Uurimistöö mittealustamise korral 11. klassis seda kui koolieksami vormi 12. klassis valida ei saa.

2.5.4. 2012/2013 õppeaastal gümnaasiumi lõpetavad õpilased teevad riigieksamite valiku 11. klassis. Valik arutatakse läbi juhtkonnaga.
2.5.5. Riigi- ja koolieksamivalik kinnitatakse õppenõukogus 20. jaanuariks ning hiljem ei ole võimalik eksameid muuta.

2.5.6. Õpilase poolt valitud riigieksami ainetes lisanduvad kohustuslikud riigieksami kursused antud aines 12. klassis.

2.5.7. Enne riigieksamit või koolieksamit peavad aine õpivõlgnevused olema kõrvaldatud. Juhul, kui vastavas õppeaines on enne eksamit mõni kursusehinne „nõrk”, „puudulik” või „x”, hinnatakse see aine kooliastmehindega „nõrk” ja õpilast koolieksamile ei lubata.

 
3. KÄITUMISE HINDAMINE

3.1. Käitumise hindamise aluseks on kooli kodukorra täitmine ning üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine igapäevaelus.

3.2. Käitumist hinnatakse hinnetega «eeskujulik», «hea», «rahuldav» ja «mitterahuldav».

3.3. EBS Gümnaasiumi õpilaste käitumist hinnatakse kokkuvõtva käitumishindega õppeperioodi lõpus.

3.4. Käitumist on õigus hinnata kõikidel EBS Gümnaasiumi töötajatel. Käitumishinde ettepaneku õppenõukogule teeb klassijuhataja.

3.5. Käitumishinde õppeperioodi lõpus ja käitumise kooliastmehinde kinnitab kooli õppenõukogu.

3.6. Õppenõukogul on õigus alandada õpilase käitumishinnet vastavalt karistuslike käskkirjade arvule järgmiselt:
3 ja rohkem käskkirja – „mitterahuldav”
2 käskkirja – „rahuldav”
1 käskkiri – „hea”

3.7. Käitumise kooliastmehinne arvutatakse välja 10.–12. klassi käitumishinde aritmeetilise keskmisena, võttes aluseks, et eeskujulik on „5”, hea on „4”, rahuldav on „3” ja mitterahuldav on „2”.

4. ÕPILASE TÄIENDAVALE ÕPPETÖÖLE JÄTMINE NING JÄRGMISSE KLASSI ÜLEVIIMINE

4.1. Õpilase täiendavale õppetööle ja klassikursust kordama jätmine

4.1.1. Õppeperioodi jooksul omandamata jäänud õppekavaga nõutavate teadmiste ja oskuste omandamise toetamiseks võib õpilase jätta täiendavale õppetööle kahe kursuse ulatuses, mis on hinnatud hindega „nõrk” või „puudulik”. Täiendav õppetöö toimub pärast õppeperioodi lõppu. Täiendava õppetöö raames täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid. Täiendava õppetöö tulemusi kontrollitakse ja hinnatakse. Täiendava õppetöö raames sooritatud kontrolltööd ja tugiõppe kursused on tasulised.

4.1.2. Täiendavale õppetööle jätmise otsustab õppenõukogu.

4.1.3. Täiendava õppetöö põhivormiks on õpetajate konsultatsioonid ja kontrolltööd ja tugiõppekursused. Augustis täiendavat õppetööd ei toimu.

4.1.4. Gümnaasiumiastmel õppivaid õpilasi klassikursust üldjuhul kordama ei jäeta.

 
4.2. Õpilase järgmisse klassi üleviimine

4.2.1. Õpilase järgmisse klassi üleviimise otsustab õppenõukogu hiljemalt õppeaasta viimasel õppenõukogul.

4.2.2. Järgmisse klassi üleviimiseks peab kõikide õppeaasta jooksul läbitud kursuste ja üleminekueksamite hinded olema vähemalt „rahuldav”.

5. HINDE VAIDLUSTAMINE

5.1. Õpilasel või tema seaduslikul esindajal on õigus hinnet vaidlustada kolme päeva jooksul pärast hinde teadasaamist, esitades kooli õppealajuhatajale kirjaliku taotluse koos põhjendustega.

5.2. Kooli õppealajuhataja teeb otsuse ja teavitab sellest nimetatud taotluse esitajat kirjalikult ühe kuu jooksul alates kirjaliku taotluse saamise kuupäevast.
 

EBS Gümnaasiumi hindamisjuhendi lisa 1.

JÄRELTÖÖDE KORRALDAMINE EBS GÜMNAASIUMIS

1.      Järeltöid tehakse kindlal ajal ettenähtud ruumis järelevalve all.

2.      Järeltööde tegemiseks on aega 90 minutit.

3.      Järeltööde juures viibivad õpetajad vastavalt graafikule.

15–29 õpilast = 1+1 järelevaataja, 30 ja rohkem õpilast = 1+2 järelevaatajat.

4.  Järeltöödele lubatakse vaid eelnevalt registreerunud õpilane. Registreerida saab sama päeva kella 11.00-ni (täiendava õppetöö ajal eelmise päeva kella 12.00-ni).

Näiteks.Teisipäeval saavad tööd sooritada vaid need õpilased, kes on ennast enne kella 11 kirja pannud. 

5.      Järeltöödele registreerub õpilane individuaalselt veebipõhiselt.

6.      Õpetajad toimetavad järeltööd valves olevale õpetajale hiljemalt kell 14.00 kinnistes ümbrikutes, millele on kirjutatud õpilase nimi, klass, aine, töö nimetus või järjekorranumber, kuupäev, võimalikud lisavahendid ning märge, mitmendat korda õpilane seda tööd teeb ning millal muutub töö tasuliseks.

7. Vastavalt registreerimislehele komplekteerib ümbrikutes järeltööd valves olevale õpetajale.

      8.      Järeltööde ruumi lubatakse registreerimislehe alusel.

9. Õpilane saab korraga kätte ühe järeltöö, mis on suletud ümbrikus.

    10. Õpilane istub määratud paigale ega ava ümbrikku.

11. Ruumis istutakse ühekaupa või õpetaja loal erandjuhul kõrvuti.
12. Kui kõik õpilased on oma kohal, siis antakse märku, et võib ümbrikud avada ja asuda tööle. Hilinejaid ruumi ei lubata.
13. Õpilane võib kasutada järeltöö tegemisel lisavahendeid, mille on fikseerinud ümbriku peal aineõpetaja.
14. Õpilaste omavaheline suhtlemine on järeltöö ajal keelatud.
15. Kui õpilane on järeltöö lõpetanud, tagastab ta töö koos ümbrikuga allkirja vastu.
16. Ühel päeval võib õpilane teha maksimaalselt 2 (kaks) järeltööd.
17. Kui õpilane avab ümbriku ja avastab, et ta ei oska tööd teha, siis tagastab ta selle allkirja vastu järelevalvajale ja saab hindeks „1”.
18. Kui õpilane jääb spikerdamisega vahele, võtab järelevalvaja töö kohe ära ja see hinnatakse hindega «nõrk». Õpilane lahkub koheselt sellel päeva järeltöödest ja tema pooleli jäänud järeltööd sellel päeval hinnatakse hindega „nõrk“.
19. Kui õpilane lahkub järeltööga ruumist, on õigus lugeda tema töö „mittesooritatuks” ehk hinnata hindega „1”.
20. Kui õpilane ei ilmu kohale, siis läheb kord kirja ja tasuta järeltöö puhul on järgmine sooritus tasuline. Ühtegi tõendit mitteilmumisel ei arvestata, sest registreerimine on võimalik sama päeva kella 11-ni.
21. Üleriietes järeltööde ruumi, nagu ka tavatundidesse, ei lubata.
22. Käekotid, mapid, mobiiltelefonid (ka mitte arvutamiseks), mp3-mängijad jms jäetakse klassi tagaossa, laudade juurde neid kaasa võtta ei tohi.