EBSi õppekavade üleminekuhindamine

EBSi õppekavade kvaliteeditase

• 2009. a. sai EBS doktoriõppekavale täisakrediteeringu.
• 2010. a. kevadel sai EBS esmakordselt Eesti Vabariigi ajaloos doktoriõppele riikliku tellimuse.
• 2010. a. juulis läbis EBS positiivse tulemusega bakalaureuse- ja magistriõppekavade üleminekuhindamise
• 2010. a. juulis sai EBS ainukese eraülikoolina teadus- ja arendustegevusele positiivse evalveeringu. 
• 2011. a. läbis EBS edukalt doktoriõppe üleminekuhindamise. 

Kõrghariduse kvaliteedi kohta käivad Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuri hindamisnõukogu otsused, ekpertaruanded ning haridus- ja teadusministri käskkirjad on kättesaadavad Üleminekuhindamise andmebaasis: ekka.archimedes.ee.

Mis on üleminekuhindamise eesmärk?

Vastavalt 2008.a. vastu võetud seaduse muudatustele saavad kõrgkoolid alates 1. jaanuarist 2012 õpet läbi viia ainult nendel õppekavadel, mis kuuluvad õppekavagruppi, milles konkreetsele kõrgkoolile on Vabariigi Valitsuse poolt antud õigus õpet läbi viia. Üleminekuhindamine on vajalik selleks, et riik saaks kinnituse õppe kvaliteedi, ressursside piisavuse ja kõrgkooli jätkusuutlikkuse kohta, kuivõrd „uue põlvkonna koolitusloaga“ annab riik teatud mõttes kvaliteedigarantii selle kõrgkooli õppekavagrupile.

Lühidalt vanast süsteemist (lõppes 2009 a.):

Diplomite riiklik tunnustatus sõltus õppekavade akrediteerimisest. Õppekavade akrediteerimine oli kõrgkoolile vabatahtlik, kuid ainus viis saada diplomitele riiklik tunnustatus. Akrediteerimise raames oli vajalik enesehindamise raporti koostamine, sellele järgnes rahvusvahelise ekspertkomisjoni visiit ning hindamisraport, Kõrghariduse Hindamisnõukogu akrediteerimisettepanek ministrile ning akrediteerimisotsus ministri käskkirjaga. Õppekava akrediteerimine oli võimalik alles siis, kui üliõpilased olid läbinud 2/3 õppekavast, doktoriõppekava puhul alles pärast seda, kui õppekaval oli kaitstud esimene doktoritöö. Negatiivse akrediteerimisotsuse puhul tuli õppekava sulgeda ning vastav kõrgkool ja HTM pidid üliõpilastele leidma võimaluse jätkata õpinguid mujal. Õppekavade registreerimisel Eesti Hariduse Infosüsteemis sisuline kvaliteedikontroll puudus, registreerimise aluseks olid vastavus formaalsetele nõuetele, mis oli sätestatud vastavates seadustes ja kõrgharidusstandardis. Erakoolid pidid uue õppekava puhul taotlema HTM-ilt koolitusluba, positiivne akrediteerimisotsus asendas koolitusloa.

Uus süsteem:

Lahutatud on riiklik järelevalve ja kvaliteedihindamine: Valitsus annab oma määrusega (Kõrgharidusstandardi lisas) kõrgkoolile õiguse viia läbi õpet konkreetses õppekavagrupis ja tasemel (BA, MA, rakenduskõrgharidus, PhD) kas tähtajatult või tähtajaliselt (kuni 3 aastaks). Kui kõrgkool on saanud koolitusloa (so õppe läbiviimise õiguse), järgneb kohustuslik kvaliteedihindamine: iga 7 aasta järel institutsionaalne akrediteerimine ja õppekavagrupi kvaliteedi hindamine. Hindamist korraldab sõltumatu kvaliteediagentuur, mille otsused on lõplikud (ei lähe ministrile kinnitamiseks) ning millega ei kaasne vahetult riigipoolseid sanktsioone. Kui hindamise käigus ilmneb olulisi probleeme, informeerib agentuur nendest ministeeriumi ning käivitud riiklik järelevalve.

Uues süsteemis ei ole hindamisobjektiks mitte enam iga üksik õppekava, vaid õppekavagrupp (kokku on neid 28). Peamiseks kvaliteedi kindlustamise instrumendiks on institutsionaalne akrediteerimine, kus on olulisel kohal hinnang kõrgkooli sisemise kvaliteedi kindlustamise süsteemile ja selle toimimisele.

 Loe lisaks: http://www.postimees.ee/?id=296333